Ligi 13 aastat mitteametlikult Abja-Paluoja puidutsehhis töötanud 49-aastane Anneli kaotas seal töö käigus halumasinale oma vasaku käe kaks sõrme.

«Karjusin ja siis läksin lumehange,» meenutas Anneli «Kuuuurija» saates tänavu aasta 25. jaanuari, kui tema ta tööd tehes enda kaks näppu kaotas. «See puuhalg mis pikkupidi pooleks läks, see jäi ka sinna peale koos näppudega,» kirjeldas Anneli. 

Lisaks sellele, et Annelil ei olnud tööandjaga sõlmitud ühtegi lepingut, puudusid naise sõnul ka töökaitsevahendid. «Meile ei antud midagi, pidime ise ostma. Töökindad suure nurumise peale andis,» väitis Anneli. Viimase sõnul oli ka saatuslik masin, mis õnnetuse põhjustas, katkine. Tööandja ei pööranud aga Anneli sõnul sellele erilist tähelepanu. «Ütles, et teeme selle koorma ära, siis viime remonti,» meenutas ta ülemuse Väino sõnu. 

«Ta ütles, et ta ei saa mind tööle võtta, sest ta peab minu pealt makse maksma,» väitis Anneli, kes enda sõnul oli palunud tööandjal end siiski ametlikult tööle vormistada. 

Õnnetuse päeval viis Anneli Viljandi haiglasse just tema ülemus Väino. «Kui EMOsse sõitsime, siis ta ütles, et ütlegi niimoodi, et see õnnetus juhtus kodus kreissaega.» Anneli sõnul soovitas ülemus tal õnnetuse kohta valetada, väites, et see juhtus kodus, mitte tööl. 

Kuna naise ja tööandja vahel ei olnud ühtegi lepingut, jäi Anneli ilma igasugusest hüvitisest ja kompensatsioonist. «Ütles, et see ei ole tema mure,» nentis Anneli. Halumasin, kus Anneli enda näpud kaotas, on aga väidetavalt endiselt töös. 

Täna on Annelil osaline töövõimetus ja nii peab ta hakkama saama kuus 288 euroga. 

Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep sõnas, et antud juhtumi puhul on kahetsusväärne, et ei ole ühtegi kirjalikku dokumenti ega kajastu mingil viisil ka palgamaksed. «Sa ei lähe enne tööle, kui on mingisugune paber. Tööleping või kasvõi Facebooki messengeris,» nentis Saarep. 

Kuna Annelil ühtegi tõendit ei olnud, läks ka temaga juhtunu tööõnnetuse asemel kirja lihtsalt õnnetusena. «Kui sa oled iseseisev teenuse osutuse, sinuga ei saa juriidilises mõttes tööõnnetusega juhtuda,» selgitas Saarep. Ehk Anneli jäi ilma ka Haigekassa poolt makstavast haigushüvitisest, mis on tööõnnetuse puhul ette nähtud. 

Kuhu Anneli ühe käega tööle saab, ei suuda ta täna isegi mitte ette kujutada. «Praegu ei saa kuskile minna, see ei liigugi mul veel hästi,» nentis ta. 

Ulla Saar, sotsiaalministeeriumi tööala kantsler möönis, et juba pikemat aega onõhus kohustuliku tööõnnetuse kindlustuse kehtestamine. «On olnud arutlusel, kas see peaks olema ainult töölepingulistele või ka laiemalt,» lisas Saar. Viimane tõi välja, et tänagi on võimalik endale kindlustuskaitseid sõlmida, praktikas seda paraku aga ei tehta. 

Nähes kaameraid kihutas tööandja Väino sündmuspaigalt minema ehk juhtunut ta kaamera ees kommenteerima ei soostunud.