Soov tuua fookus tagasi inimestele
Eve keskkooliaastad möödusid Soomes keskkonnakaitset õppides – see oli eriala, kus esikohal olid vastutus, tervikpilt ja arusaam sellest, kuidas süsteemid toimivad. „Samas huvitas mind juba siis, milline on inimese roll nende süsteemide sees,“ meenutab Krautmann. Sama mõtteviis kandus edasi ka tema tööellu.
Eestisse naastes alustas Eve karjääri rahvusvahelises ettevõttes IT-kasutajatoes. Kuigi roll oli tehniline, kujunes tema tugevuseks kiiresti hoopis inimestega tegelemine. „Mulle oli algusest peale oluline mitte ainult probleem ära lahendada, vaid päriselt inimest mõista.“ See oskus, näha korraga nii süsteemi kui inimest, viis ta peagi ka juhtimisrollidesse ning hiljem juhtide mentorluseni.
Eve sõnul ei olnud juhtimine kunagi tema teadlik siht, vaid areng, mis tuli usaldusest ja vajadusest. Nii kujunes ka tema mõtteviis, mille kohaselt ei sõltu organisatsioonide tegelik kvaliteet üksnes protsessidest või strateegiatest, vaid inimeste sisemisest seisundist ja suhtlemiskultuurist.
Juhtimisest sai sisemine kompetents
Täna tegutseb Krautmann teadliku juhtimise ja sisemise väe mentorina, toetades juhte ja organisatsioone inimkesksema juhtimiskultuuri suunas liikumisel. Tema lähenemine ühendab ratsionaalse analüüsi ja emotsionaalse intelligentsi – oskuse teha otsuseid, jäädes samal ajal kontakti enda väärtuste ja sisemise kompassiga. „Juht ei loo tulemusi, vaid ruumi, kus tõde saab nähtavaks,“ selgitab Eve. Ta rõhutab, et autoriteet ei sünni ametipositsioonist, vaid sisemisest kooskõlast, ning usub, et juhtide alahinnatuim oskus on kohalolu.
Laps, kes toimis ellujäämisrežiimil
Eve lähenemist nii elule kui ka tööle on mõjutanud suures osas ka tema isiklikud kogemused. Tema lapsepõlv oli keeruline ning koolitee katkes juba 7. klassis. „Kasvasin üles keerulises perekonnamudelis, kus elu toimis ellujäämisrežiimil. Lapsena õppisin väga varakult kohanema – tunnetama, milline roll või strateegia aitab parasjagu süsteemis toime tulla. See kujundas minus sügava tundlikkuse inimeste ja olukordade suhtes, aga nõudis ka oma hinda.“