Ettevõtte E-Piim Tootmine juhatuse liige Janis Bertulsons esitas kolmapäeval pankrotiavalduse, sest ettevõtte finantsseis ei võimalda enam kohustusi tavapäraselt täita. Teie tegevjuhina olete detsembrist saadik otsinud võimalusi, et ettevõtte olukord stabiliseerida, et leida likviidsusprobleemidele pankrotiväline lahendus. Mille taha see pankrotivälise lahenduse leidmine jäi?
Selle ettevõtte nii-öelda tegeliku potentsiaali rakendamiseni täna ju ei ole jõutud. Sellest on palju meedias räägitud, et paar aastat tagasi, kui see tehas avati, tehti seda eesmärgiga, et igapäevaselt vastu võtta kuni 1000 tonni piima. Kogu see käivitamine on võtnud rohkem aega.
Hea uudis on see, et 2025. aasta lõpuks on uus Paide tehas tegelikult valmis saanud, aga kogu see valmimine on võtnud rohkem aega ja võtnud ka väga palju rohkem raha. Kuna pangad pole vahepeal tahtnud enam raha juurde anda, siis tegelikult ettevõte on hakanud kasutama oma käibevahendeid investeeringute tegemiseks ja see on asi, mis on suurel määral tegelikult selle ettevõtte majandustegevuse nii-öelda ära kurnanud.
Kui tulla nüüd selle juurde, et mis võiks olla või mis oleks kõige loogilisem orgaanilisem lahendus selle ettevõtte jaoks, siis see on ju alati olemasolevate omanike vaheline kokkulepe uues situatsioonis. See aga on meie ettevõtte puhul olnud mingil põhjusel keeruline. Seal on olnud ilmselt ajaloolisi põhjuseid ehk see kokkulepe, mis sõlmiti aastaid tagasi selle ettevõtte loomise ja tehase ehitamise eel, ei ole ilmselt päriselt pidanud. Kaks olulisemat osapoolt ehk Eesti poole pealt SCE E-Piim piimaühistu ja Hollandi poolt kaubandusettevõtte Interfoodi ja A-Ware ühisettevõtte meieri, et nende vahel kokkuleppe sõlmimine on olnud väga keeruline.
Mina tulin siia ettevõttesse päris novembri lõpus ja on olnud tore näha seda, et mõlemad pooled on leidnud endas tahet ja soovi mingile kokkuleppele jõuda. Paraku selle kahe kuu jooksul tegelikult ikkagi kokkuleppeni, mis ettevõtte juhtkonnale ja mulle endale ettevõtte sees pakuks kindlust ja rahulolu edasiliikumise osas, tegelikult pole jõutud. Ilmselt ka meie juhatuse liikme Janis Bertulsonsi selline käik oligi tingitud sellest, et eelmisel nädalal meie omanik – need kaks osapoolt, mida ma ennist nimetasin – andsid kõigile teada, et nende läbirääkimised ei toonud oodatud tulemust ja nädala jooksul pärast seda uudist ei olnud meieni jõudnud ühtegi selliselt tõsiseltvõetavat ja konkreetset järgmist initsiatiivi, millele me saaksime mingisuguseid tegevusi või ka oma ootusi-lootusi ehitada. Ilmselt see oligi see põhjus, miks meie juhatuse liige sellise sammu tegi.
Ajakirjandus vahendas kahe nädala eest, et piimatootjate ühistu SCE E-Piim võib müüa Paide piimatööstuse võlgade katteks Hollandi investorist kaasaktsionärile A-Ware. Ütlesite, et see müük ei ei teostunud. Kas põhjuseks oli madal hind või miks see müük ei teostunud? Kas see, et nüüd lahendus on pankrot, siis kas kõik aktsionärid on sellega nõus või kas on võimalik näiteks ka teile teadaolevalt kellelgi aktsionäridest püüda peatada pankrotiprotsessi?
See tõesti oli selle käimasoleva protsessi üks lahendus, et ühistu oleks müünud enda osaluse ära hollandlastele. Miks selleni ei jõutud, see ei ole minu kommenteerida, et see on ühistu. Mina olen siis aktsiaselts E-Piim Tootmise asjadega seotud. See, mis omanikud omavahel teevad, otseselt mind ei puuduta, kuigi juriidiliselt ma tean seda, et ühistu nõukogus ei saadud kokku vajalikke hääli, et seda pakkumist vastu võtta.
Aga kas siin on võimalikud veel mingisugused lahendused? Ütleme, et see pankrotiprotsess selles mõttes on ju tegelikult lahendus. Esimese asja ta annab meie tänastele omanikele veel tugevama signaali selle kohta, et ettevõte vajab kiiret ja konkreetset otsust edasiliikumise osas. Kui omanikud ei suuda seda teha tavapärase juriidilise pankrotiprotsessi kaudu, siis tegelikult leitakse sellele ettevõttele omanik, kes tahab ja suudab ettevõtte viia järgmistele kõrgustele ja kaugustele. Selles mõttes on see ju tegelikult normaalne protsess ja eriti olukorras.
Hea uudis on pigem see, et kuna selle ettevõtte peamised võlausaldajad on tegelikult ju pangad ja meie omanikud, siis see tähendab seda, et pangad tegelikult täna saavad suuresti ka juhtida seda protsessi ja seada tingimusi. Nende üks seisukoht on, et selle ettevõtte varade säilimise jaoks on kõige olulisem, et see ettevõte jätkaks tegutsemist ka võimalikus pankrotiprotsessis, mis tähendabki täna seda, et meie täna toimetame siin teadmisega, et vähemalt tänases mahus me jätkame toimetamist ja võtame vastu piima. Selles pankrotiprotsessis piima eest tasumised ja kõik toimib ehk keegi osaline ei peaks hetkel kuidagi eemale tõmbuma. Sõnumid on selged: meie jätkame juhtkonnaga selle ettevõtte käitamist, võimaluse piiris arendamist samal ajal, kui taustal vajalikud juriidilised muudatused võiksid saada tehtud.
Kui küsimus, et kas ka tänased omanikud võiksid mängu tulla, siis ütleme niimoodi, et tegelikult on juriidilisi võimalusi ka selleks. Ka veel tänased omanikud saavad ikkagi mingile kokkuleppele jõuda ja on võimalik läbi nõukogu teha muudatusi, aga see on kõik nii-öelda spekulatsioonide valdkond ja lõpuks, kui ühel hetkel ka pankrotiprotsessis varade realiseerimise juurde jõutakse, siis kõigil juriidilistel isikutel, sealhulgas ka meie tänastel omanikel, on õigus ja võimalus tulla ka tulla ka protsessi sisse.
Kuidas on võimalik tehast töös hoida, mida te ka äsja ütlesite? Ikkagi farmeritele on ju kuid piimarahad maksmata. Näiteks eilsest Sakalast sai lugeda Muraka Farmi juhi tõdemust, et E-Piima võlg ulatub 200 000 euroni, Argenta Agro juht kirjeldas, et oktoobrist pole sentigi saanud ning saamata on 25 000 eurot. Miks või need farmid või ka teised farmid peaksid ka edaspidi piima teie ettevõttesse saatma, kui nad raha ei saa selle eest?
Need võlgnevused, millest räägitakse meedias, on kõik võlgnevused SCE E-Piim ühistu poolt. Need on kõik teemad, millega tegeleb ühistu ja millele ühistu ka lahendused saab leida.
Aga kui kaua suudavad need farmerid teile piima tarnida? Ühel hetkel saab ju endal jaks ikkagi otsa ja nad viivad lehmad ära kombinaati. See ei saa ju jätkusuutlik olla, et tasu saamata kuude kaupa nendelt piim teie tehasesse tuleb.
Eks see on inimlikult tegelikult üsna kurb. Selles mõttes ei ole üldse mingit küsimust, aga antud hetkel me peame vaatama asjale otsa ka ärilisest plaanist. Kõik teevad oma ärilisi otsuseid ise ja nagu ma ütlesin, siis ikkagi antud hetkel kõik, mis puudutab kuni eelmise aastani tarnitud piima, siis kogu see võlg on ju E-Piim ühistu lahendada. See, mismoodi see ühistu ja E-piim Tootmine omavahelisi asju ajavad, see on juba meie vaheline asi ja E-piim ühistu on selle tootmise omanik. Selles mõttes on tal igasuguseid võimalusi oma kohustuste täitmiste eest võidelda.
Samas Sakala loos tunnistavad nii Muraka kui ka Argenta juhid, et kuna turuolukord on keeruline, ei olekski nendel farmidel võimalik piima mujale müüa, kuna kõikidel tehastel on praegu mahud täis. Praegu on farmerite jaoks ka raske olukord. Minister Erkki Keldo teatas eile, et nii ministeerium kui ka ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus on valmis aitama pankrotiavalduse sisseandnud ettevõtet E-piim Tootmine, et kombinaat saaks jätkata tegevust ka peale pankroti väljakuulutamist. Äripäev on kirjutanud, et pankrotimenetlus on äratanud huvi kasvõi Trigon Capitali omanikus Joakim Heleniuses, strateegilist huvi möönis ka Infortari omanik Ain Hanschmidt. Kuidas teie näete, kas Eesti kapitaliga on tehase päästmine võimalik?
Võib-olla see päästmine kõlab selles kontekstis kuidagi traagiliselt või dramaatiliselt. Kui me räägime E-Piim Tootmisest, siis sellel on ju tegelikult kolm tegutsemiskohta – Järva-Jaanis tehas, Põltsamaal tehas ja Paides on suur tehas, mis on üks Euroopa moodsamaid tehaseid. See ei ole küll Euroopa kõige suurem, aga endiselt väga oluline ja selle vastu, et see tehas siia investeerida ja ettevõte korralikult käima panna, on huvi näidanud tegelikult väga paljud investorid Eestist, aga ka mujalt. Nendel tegelikult tekib võimalus siia siseneda ainult läbi pankrotiprotsessi, sest keegi ei soovi sellesse ettevõttesse siseneda, kui siin on endiselt kehtivad kokkulepped ja lepingud, mida tänased omanikud on kunagisel ettevõtte loomisel sõlminud. Selles mõttes huvi on palju ja siiralt teeb head meelt see, et ka poliitikud ja ministrid elavad Eesti põllumajanduse ühele olulisele tegijale ja tema arengule kaasa. Loodetavasti tekib sealt ka mingeid tegusid ja heameelega suhtleme sel teemal.
Paide uus suurtehas rajati ju selleks, et Eesti oma põllumeestel oleks ühistulises vormis ka kontroll piima töötlemise üle, et ei peaks piima vedama Leetu, et ei peaks olema sõltuvuses teiste riikide või väliskapitalil põhinevatest tehastest ja piimatöötlejatest. Kas sellele lootusele on nüüd kriips peale tõmmatud ja pankrotiprotsessi järel see uus suurtehas hakkab töötama siis mitteühistulises vormis ning enam sidet Eesti farmeritega ja piimatootjatega ei hakka olema?
Selle tehase päevane vajadus on 1000 tonni piima, mis on suurusjärgus umbes pool kogu Eesti piimatoodangust ehk kujutada ette, et sellel tehasel oleks tulevikku ilma Eestis toodetud piimaga, ei ole reaalne. Igal juhul selle ettevõtte tulevik on seotud Eestis toodetud piimaga peamiselt, kuna ka piima ei ole mõtet väga kaugele ju vedada. Täna ka päris palju viiakse Leetu – see on natuke turismivaldkonna teema – , aga ilma Eesti piimata sellel tehasel pole tulevikku. See on ka täna piimatootjatel väga selge ja seda on ka mulle väga öeldud. Kõik elavad selle asjale kaasa ja ütlevad, et neil kõigil on seda tehast vaja. See, kas see piim tuleb ühistuliste vormide kaudu või jõuab siia eraldiseisvate ettevõtete kaudu, on tegelikult puhtalt juriidiline küsimus, aga Eesti piim on see, mille jaoks see tehas on ehitatud. Ka tulevik on Eesti piimal ja sellel tehasel kindlasti koos.