“Nüüd on aeg koos tegutseda, olla pragmaatiline,” ütles ta ajakirjanikele, kutsudes üles kujundama allians selliseks, mis tema sõnul põhineb pigem partnerlusel kui sõltuvusel ja naaseb oma algselt kavandatud eesmärgi juurde.

Colby pakkus Euroopa liitlastele ka mõningat kindlustunnet, kui ütles, et näeb tugevat alus koostööks nendega, kuna nood on kokku leppinud, et juhivad tavarelvadega toimuva konflikti korral maailmajao kaitset ise.

Brüsselis NATO peakorteris toimuval kohtumisel ei osale Ameerika Ühendriikide poolt kaitseminister Pete Hegseth, vaid USA-d esindab hoopis Pentagonis tähtsuselt kolmandal kohal olev Colby.

Hegsethi puudumine on teine ​​järjestikune kord, kui president Donald Trumpi administratsiooni liige jätab NATO kohtumise vahele. Detsembris ei osalenud alliansi välisministrite kohtumisel välisminister Marco Rubio.

Need puudumised ja korduvad pinged Trumpi ja Euroopa riikide vahel – viimati Gröönimaa pärast – on tekitanud Euroopa juhtide ja kommentaatorite seas küsimusi Washingtoni pühendumuse kohta NATO suhtes, mis on aastakümneid olnud maailmajao kaitse alustalaks.

Trump on korduvalt kutsunud Euroopa riike üles suurendama oma sõjalisi kulutusi ja võtma rohkem vastutust oma julgeoleku eest, vähendades oma sõltuvust USA-st. NATO juhid vastasid sellele eelmisel aastal, nõustudes kulutama viis protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP) kaitse- ja julgeolekuga seotud kuludeks.

Märgina liidu tasakaalu muutumisest teatas NATO sel nädalal, et USA annab kaks oma peamist juhtimispunkti – staabid Napolis ja Norfolkis – üle Euroopa ohvitseride juhtida.

Neljapäevase kohtumise alguses ütles NATO peasekretär Mark Rutte, et liitlased astuvad samme, et võtta rohkem vastutust.

“Me näeme juba liitlaste kaitsekulutuste märkimisväärset suurenemist,” ütles ta. “Investeeringud on suurenenud kümnete miljardite võrra.”