Piiritaja peatub harva

Aasta lind piiritaja veedab suure osa elust õhus: toitub, magab ja isegi paaritub lennul. Kaks-kolm esimest eluaastat, kui lind ei ole suguküps, ei pruugi jalad pinda puudutada, kuid pesitsema asudes saavad tiivad paari kuu jooksul veidi puhkust. Öö veedab piiritaja kuni kolme kilomeetri kõrgusel ja triivib seal tuules, magades unesutsakaid kord ühe, siis teise ajupoolkeraga.

Piiritajast on nüüdseks saanud linnalind, sest looduses napib vanu õõnsustega puid. Pesapaigale on ta truu, pesitsedes kogu elu samas koloonias. Nii võib pärast maja renoveerimist näha piiritajat majaseina uudistamas kohas, kus oli ta pesa.

Loe täpsemalt: Eesti Loodus 1/2026

Luubi all on vaimsete häirete diagnostika

Praeguseks teame, et vaimse tervise probleemid on polügeensed ehk paljudest geenidest tingitud häired. Nende puhul ei saa rääkida ühest geenivariandist, mis üksinda häire tekkimist mõjutab, vaid neid on hästi palju üle kogu genoomi.

Kui vaatame, kuidas depressiooni diagnoositakse, siis diagnostilised kriteeriumid on üsna laiad. Vabalt võib olemas olla kaks depressiooni diagnoosiga patsienti, kellel ei ole ühtegi kattuvat sümptomit. Haigus avaldub neil täiesti erinevalt ja võib arvata, et ka selle tekkimise bioloogiline mehhanism on erinev. Praegu käsitletakse depressiooni ühe häirena, aga patsientide seas on väga erinevate probleemidega inimesed. Üks tahab palju rohkem magada, teisel läheb uni täiesti ära. Üks hakkab rohkem sööma, teine kaotab isu. Tartu ülikooli genoomika instituudis on võetud tähelepanu alla, kuidas geeniandmeid kasutades leida depressiooni eri alatüüpe ja seeläbi jõuda parema teadmiseni, milline raviviis võiks nende alatüüpide puhul kõige paremini toimida.

Loe usutlust TÜ neuropsühhiaatrilise genoomika kaasprofessori Kelli Lehtoga: Horisont 1/2026.