USA justiitsministeeriumi avalikustatud miljonid dokumendid põhjustasid tugeva säbarlainetuse üle kogu Euroopa, kirjutab The Wall Street Journal. Kõige on rohkem avalikkuse tähelepanu pälvinud see, kuidas Briti peaminister Keir Starmer on pidanud pidevalt tegelema küsimustega selle kohta, miks ta määras Ühendkuningriigi suursaadikuks Washingtoni Peter Mandelsoni, kes oli Epsteini lähedane sõber.

Starmer, kes Mandelsoni läinud aastal vallandas, on tema ametissemääramise pärast vabandanud. Mandelson omalt poolt on vanandanud Epsteini ohvrite ees, kuid äsja avalikustatud faile ta avalikult kommenteerinud ei ole.

Epsteini erakorrespondentsi avalikustamine on suunanud valgusevihu ka paljudele Norra poliitilisest eliidist, mis omakorda on toonud luubi alla nende tegevuse mõnedes Euroopa tippinstitutsioonides.

Läinud neljapäeval algatas Norra politsei uurimise endise Thorbjørn Jaglandi suhtes, keda Epsteini värskelt avalikustatud failide alusel kahtlustatakse «raskes korruptsioonis». Jagland oli varem Nobeli rahuauhinna komitee esimees ning juhatas Euroopa Nõukogu, mis on Euroopa peamisi inimõigusorganisatsioone. Jagland on igasugust õiguserikkumist eitanud.

Samal ajal on Maailma Majandusfoorumis, mis Davosis igal aastal suuri konverentse korraldab, vallandanud uurimise Epsteini sidemed teise Norra poliitiku Børge Brendega. Foorum ütles, et nad vaatavad üle Epsteini ja Brende omavahelise läbikäimise, kes on nende president ja tegevjuht. Brende eitab õiguserikkumisi.

«See on tohutult suur asi ning see on tõesti olnud inimeste mõtetes ja meelel ning igas ajalehes,» ütles inimõigusorganisatsiooni Norra Helsingi Komitee nõunik Aage Borchgrevink.

Borchgrevink ütles, et Epsteinil õnnestus ilmselt luua Norras edukalt kontakte, kus omavahel lähedaselt seotud eliit avas talle palju uksi ning riigi diplomaatiline roll pakkus rohkesti globaalseid kontakte.

Epsteini võrgustik Norras paistab olevat saanud alguse tema sõprusest diplomaadiga, kes aitas sepistada 1992. aasta Oslo lepingut Iisraeli ja palestiinlaste vahel. Terje Rød‑Larsen oli Epsteini lähedane koostööpartner aastaid. Ühes avaldatud dokumentidest kirjeldab ta end kui Epsteini «parimat sõpra», ning ta avas temale palju uksi.

Rød‑Larsen astus 2020. aastal tagasi Rahvusvahelisest Rahuinstituudist, olles võtnud omaks, et sai aastal 2013. aastal Epsteinilt isiklikult laenuks 130 000 dollarit.

Rød‑Larseni advokaat ütles, et too on tõsiselt haige ega ole seetõttu suuteline küsimustele vastama. «Nii palju kui meie teame, Terje Rød‑Larsen uurimise all ei ole ning teda ei kahtlustada üheski kriminaalkuriteos,» ütles advokaat John Christian Elden.

Endine Norra peaminister Jagland viibis värskelt avalikustatud dokumentide järgi Epsteini korterites ning too omakorda külastas Jaglandi tema residentsis Strasbourgis. Üks 2013 aastal toimunud meilivahetus näitab, et Jagland kavatses külastada Epstein’i erasaast Kariibi merel.

Maailma majandusfoorum teatas läinud nädalal, et algatab sõltumatu uurimise Brende ja Epsteini kolme ärilõunasöögi asjus aastatel 2018 ja 2019, samuti nende kahe sellele järgnenud meilivahetuse ja tekstisõnumite asjus.

Brende on endine Norra välisminister.

Maailma Majandusfoorumit on niigi raputanud tippjuhtkonda tabanud tormid. Läinud aastal astus kohatu käitumise süüdistuste tõttu tagasi endine liider Klaus Schwab ning siseallikate sõnutsi võimuvõitlus organisatsioonid kestab.

Norra kroonprintsess Mette-Marit on samuti olnud kokkupuutes Epsteiniga pärast tolle süüdimõistmist alaealise seksiteenustele ahvatlemise eest aastal 2008. Ühes oma meilis aastal 2012 nimetas Mette-Marit Epsteini oma «kallikeseks» ja «väga šarmantseks». Ühes samuti 2012. aastal saadetud meilis küsis ta temalt, kas enam oleks kohane soovitada 15-aastase poja toatapeedile kahte lainelauda kandvat alasti naist.

Printsess on palunud avalikkuselt vabandust oma «valede valikute» eest.