Enne võistlust

Eesti meeskond on sel hooajal tekitanud furoori, MK-etappidel on saadud 8., 8. ja 5. koht. Miks mitte kanda see energia nüüd olümpial lisaks üle ka segateatesse, leidis ses sõiduviisis startiv Kristo Siimer paar päeva tagasi.

Lisaks Siimerile lähevad rajale Rene Zahkna, Regina Ermits ja Susan Külm. «Segateate üks hästi tähtis argument on kiire ja täpne laskmine. Need sportlased on praegu selle sihiga harjutanud ja on ka heas seisus,» selgitas Viigipuu.

2022. aastal Pekingis oli Eesti segateates 16., 2014. aastal Sotšis 14. kohal. 2018. aastal Pyeongchangis ei pannud Eesti segateates võistkonda väljas, sest ainsa eestlannana oli olümpial Johanna Talihärm.

Pekingis krooniti olümpiavõitjaks Norra võistkond. Paraku pole toona kuldmedali võitnutest keegi tänavusel olümpial.

Milano Cortinas on favoriit Prantsusmaa (Eric Perrot, Quentin Fillon Maillet, Lou Jeanmonnot ja Julia Simon). Silma tasub peal hoida ka Itaalial (Tommaso Giacomel, Lukas Hofer, Dorothea Wierer ja Lisa Vittozzi) ja Norral (Martin Uldal, Vetle Sjåstad Christiansen, Karoline Offigstad Knotten ning Maren Kirkeeide).

Mis asi on laskesuusatamise segateade? Igas võistkonnas on kaks meest ja kaks naist. Iga sportlane läbib 3 x 2 km, kusjuures laskmine toimub esmalt lamades ja siis seistes. Igas tiirus on võistlejal lubatud kasutada vajadusel kolme varupadrunit. Iga tabamata märk tähendab 150-meetrist trahviringi.