Alles nööriti inimesi automaksuga, nüüd tulid vapustavad elektriarved ja maamaksuteatised alles hakkavad südameinfarkte põhjustama – rahva paljaksröövimine ei ole enam pelgalt riiklik poliitika, see on uus elustiil.
Sotsiaalmeedias ütlevad inimesed otse välja, et see on karma, nagu seda moodsas jutus väidetakse – inimesed saavad selle, mille nad on oma tegevusega välja teeninud. Nad valisid Reformierakonna (koos tema erinevate puudlitega) ja saidki maffialaadse ühiskonna riikliku räkitiga.
Arvatavasti hakkab midagi muutuma alles siis, kui Reformierakonna toiduahel hakkab ise nälga jääma ehk “ülemklassid ei saa enam endiselt elada”.
Paljud ütlevad, et aeg on tänavatele minna ja elu seniks seisma panna, kuni röövlikari pole Stenbocki majast plehku pistnud. See tundub praegu ainsa toimiva tulevikustsenaariumina, kui vaid mässumeelt oleks.
On ka alternatiive: emigreeruda, maha surra, vireleda… Kardetavasti neid alternatiive pigem kasutataksegi.
Kui praegused võimurid kord mingil moel võimult tõugatakse, siis tuleb Rootsi moslemid svenssonitele tagasi saata ja Tartu vangla täita nendega, kes praegust riiklikku genotsiidi ellu viivad, sest need inimesed ei tohi karistuseta jääda. Riigi ajamine sellisesse kuristikku on riigireetmine.
On käes aeg tõusta ja mitte mängida enam seda mängu, et me elame demokraatias – me elame riiklikus “holodomoris”, mille on korraldanud Reformierakond oma lakeidega.
Uued Uudised
