«Mina usun lugudesse,» ütles Käosaar. «Mida rohkem me suudame samastuda mingite küsimustega, seda rohkem me saame ka nende tagamaast aru. Näiteks kui valus võib ikkagi olla, kui sa jääd kodust ilma ja pead kodust lahkuma või vastupidi, kui rõõmustav võib olla, kui sa satud uude linna, kus ehitatakse uusi maju ja luuakse uut kultuuri. Selliste lugude kaudu, ma usun, me saame aru, miks ühed või teised inimesed võivad mõelda nii või teisiti, ja mispärast on tekkinud need erinevad käsitlused.»

Käosaare sõnul on erinevad arvamused demokraatlikus ühiskonnas kindlasti teretulnud, aga Eesti kontekstis on arusaadav, et mingites küsimustes peaks olema üks lähenemine. Samas tuleb ka arvestada, et Eestis on olnud väga erineva looga inimesi.

«Oma tulevases koolis, riigigümnaasiumis, ongi meie peamine lähenemine see, et panna noori mõtlema, panna noori analüüsima, näitama neile, et maailm ei ole tihtipeale mustvalge, ja just need inimlikud lood moodustavad tegelikult selle üldise laiema ajaloo, millest me kõik osa saame ühel või teisel moel,» lisas Käosaar.

Haridus– ja noorteühing Avatud Vabariik korraldab Narva kolledžis 9. mail algusega kell 12 Euroopa päevale pühendatud avaliku konverentsi «Ajalugu, mis ühendab». Lähiajaloo mõistmisest ja koolis õpetamisest räägivad ajaloolane ja linnapea Katri Raik, kirjanik ja filmirežissöör Imbi Paju, Narva uute riigigümnaasiumide direktorid Teivi Gabriel ja Irene Käosaar ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Pavel Naidjonov.

Konverentsi toetavad TÜ Narva Kolledž ja Aktiivsete Kodanike Fond Euroopa Majanduspiirkonna toetuste arvelt, rahastajaiks Island, Liechtenstein ning Norra.