
Vabariigi presidendi Alar Karise viide, et Euroopa peaks osalema läbirääkimistel Venemaaga, ei ole iseenesest revolutsiooniline, aga näitab mingit suundumust. Sest asi pole Karises, sarnaseid signaale tuleb ka teistest Euroopa riikidest. Midagi on murdumas.
Samal Dubai üritusel, kust pärit president Karise öeldu, astus kaamerate ette ka Läti peaminister Evika Siliņa. Kuid Karise sõnad olid tegelikult võrdlemisi ettevaatlikud, näiteks ei öelnud Eesti riigipea, et Euroopa peab läbi rääkima Ukraina üle või et Ukraina peaks mingid alad ära andma, nagu osadesse pealkirjadesse jõudis. Karis viitas läbirääkimistele võrdlemisi abstraktses vormis. Pealegi, Eesti on parlamentaarne riik, kus välispoliitikat teeb valitsus välisministeeriumi kaudu, mitte Kadriorg. Nii võib Karise öeldu isegi kõrvale lükata ja sõnada, et see on lihtsalt üks arvamus, aga mitte ametlik Eesti poliitika.
Kuid Läti peaminister pole esindusfiguur, vaid tema suu kaudu kõlab Läti ametlik välispoliitika ja Siliņa oli erinevalt Karisest hoopis konkreetsem. Kuni selleni välja, et teatas valmisolekust ka ise Moskvasse sõita: «Olen selleks valmis, kui vaja peaks olema.» Asi pole ainult Lätis. Sarnane skandaalike on käimas ka Leedus. Andrius Kubilius, endine Leedu peaminister ja praegu Euroopa Komisjoni kaitsevolinik, tegi samuti avalduse Moskvaga dialoogi asumisest, mida omakorda kritiseeris Leedu praegune peaminister Inga Ruginienė.