Jan Joonas Pevkur ütles, et esimesel aastal jääb ta Just Filmi puhul asjade juurde, mis juba töötavad. “Pigem jätame suuremad muudatused järgmisesse aastasse ja edasiseks, aga kindlasti on suurem fookus just noortefilmindus, kuna olen ka ise üpris noor ja selle asja just läbi teinud, kus sa oled gümnaasiumis või põhikoolis, tahad filme teha ning soovid, et keegi neid filme näeks,” mainis ta ja lisas, et tema jaoks see väga tähtis.

“Näen, et seal on ka suur potentsiaal, sest oleme viimastel aastatel ka kasvatanud oma programmi #noorfilmitegija, kus näitamegi festivalil ka noorte enda filme. Just seal on kõige suurem hüpe, mida ma tahaksin teha.”

Pevkur soovib anda noortele päris festivali kogemuse. “Kus nad saavad töötubades käia ja kohtuda filmitööstuse inimestega ning sealt hakata vaikselt oma karjääri kasvatama, sest lõpuks on nemad need, kes hakkavad meile filme tegema. Kasvatame järgmist generatsiooni filmitegijaid ise peale,” mainis ta.

“Viimase paari aastaga on meie programm liikunud rohkem sinna poole, et võtame debütante. Mullu oli meil ka mitu režissööri, kes olidki 20-ndates eluaastates,” sõnas Pevkur ja lisas, et filmiharidus on samuti aastatega üha olulisemaks saanud. “Minu hinnangul on läbi filmide õppimine sama kasulik kui läbi raamatute õppimine.”

Publiku puudust Justfilmil ei ole. “Noortel huvi on alati, üks suurimaid küsimusi on see, kuidas noori ise kinno saada, et nad ei tuleks ainult klassidega ja õpetajate sunnil,” ütles ta ja lisas, et möödunud aastal üritas ta ka ise võimalikult palju kinokülastajatega muljetada. “Väga harva ütles keegi, et film ei meeldinud, pigem oli see, et isegi kui kellelegi ei meeldinud, siis oli tore seda maailmajagu näha.”