Resident Advisor on kaardistanud elektroonilises muusikas toimuvat alates 2001. aastast, alguse sai see paari sõbra armastusest tantsumuusika vastu, nüüdseks on see kasvanud aga kogu maailma hõlmavaks võrgustikuks.
Resident Advisor koondab infot klubide ja elektroonilise tantsumuusika ettevõtmiste kohta pea kõigis suuremates maailma linnades, tutvustab uut elektroonilist muusikat ja avaldab ka edetabeleid uute albumite kohta.
Kuivõrd sa tunned end eestlasena?
Lihtne vastus on, et jah, tunnen küll. Mu lapsepõlv möödus Austraalias ja mu Eesti vanavanemad elasid meie vahetus naabruses ja ma veetsin nendega koos palju aega. Nad elasid Sydneys Saaremaa elu: aeda ehitasid sauna ja tegid garaažis suitsukala, neil olid ka kanad ja nad rääkisid meiega eesti keeles, õpetades meile ka eesti kultuuri, jõulude ajal laulsime Eesti jõululaule.. aga lapsena ma ei saanud sellest õieti aru, mida see tähendab.
Lahkusin Austraaliast, kui RA (Resident Advisor) alles alustas 2001. aastal, ja nüüd, olles veetnud suurema osa oma ajast Austraaliast väljas ja olles külastanud mõned korrad ka Eestit, on see eneseteadvus ja kultuuriline kuuluvus ka muutunud. Tundub, et mida kaugemal olen Austraaliast, seda enam tunnen endas neid eestlase jooni. Austraalia jääb muidugi alati koduks ja Londonis olen elanud juba üle 15 aasta, ning see on mu kodu praegu, kuid tunne, et oled seotud Eestiga, on üha tugevam. Märkimisväärne on see, et just selle aasta jooksul olen juhuslikult kokku puutunud Eesti inimestega, varem olen siin käinud neljal korral.
Kui tuttav olete meie elektroonilise muusikaga?
PC: Ei saa öelda, et väga. Tean ansamblit Collage, mille hiljuti avastasin tänu ühele Rootsi produtsendile ja mis mulle ka väga meeldib. Jah, olen käinud mõnes klubis, kohtunud korraldajate, klubiomanike ja inimestega muusikatööstuse poole pealt, kuid ma ei saa öelda, et teaksin Eesti elektroonilist muusikat nii hästi, et suudaksin seda kuidagi tähenduslikult määratleda.
Mis koht on Tallinnal ja Eestil RA kaardil, kui seda vaadata veidi laiema perspektiiviga? Kui elav meie klubimaastik teie hinnangul on?
Ma töötan klubide ja esinemispaikadega üle maailma ning meie suurim väljakutse seisnebki kohaliku klubimaastiku toetamises. Tallinnal on üsna hea arv klubisid ja nagu näha, ka väga kirglik kuulajaskond, kuid suurlinnade majanduslik skaala ei toimi väiksema rahvaarvu puhul. Vestlustes klubiomanike või ürituste korraldajatega kuulen tihti, kui keeruline on neil püsima jääda ja et nad peavad toetama mitmesugust muusikat, korraldama etendusi või midagi iganes, et oma publikut hoida.
Sama on toimunud ka Tallinnas, kui eelmisel aastal pidi lõpetama oma regulaarse tegevuse klubi Hall. Levinud on arvamus, et noored ei käi enam pidudel. On Teil mõni hea nõuanne, mida sellises olukorras teha?
See on keeruline olukord, tõepoolest. Me töötame peamiselt klubiomanike ja ürituste korraldajatega, kes kasutavad meie platvormi oma kuulajaskonnani jõudmiseks, meie kaudu müüakse pileteid ja levitatakse teavet ürituste kohta. Tõsi on, et paljud sõltumatud esinemiskohad, klubid ja selle ala ettevõtjad maadlevad endiselt Covidi põhjustatud majandusraskustega ning muusikatööstusele oli äärmiselt raske kaotada sedavõrd lühikese ajaga kogu oma sündmustepõhine sissetulek.
Me saime aru, et 90 protsenti meie ärist tuli ainult nii-öelda üritusmajandusest, me ei suutnud ilma klubideta enam funktsioneerida. Optimistlik vaade, mis kuigipalju lootust ei anna, oleks ju tegelikult see, et klubikultuur on alati püsima jäänud. Ja ta on püsima jäänud just kusagil äärealadel, saamata toetust valitsustelt või institutsioonidelt.
Alles hiljuti on hakatud rääkima linnade öömajandusest ja eraldama toetusi selle edendamiseks, sellest räägiti ka siin Tallinn Music Weeki konvrentsil. Laiemas plaanis näeme aga siiski uute ürituste esilekerkimist ja seda, et inimesed käivad väljas rohkem kui varem, ning see suund pole aeglustunud.
Ma isiklikult pole selles faktis veendunud, et enam väljas ei käida või et klubikultuur välja sureks, kuid selge on see, et klubiomanikel on raske, eriti sellistes väiksemates linnades nagu Tallinn, kus regulaarsete õhtuteta on võimatu tagada jätkusuutlikkust. Siin tulevadki mängu institutsioonid, mis aitavad inimestel ja eriti noortel kokku tulla. Tuleb leida tasakaal jätkusuutliku ettevõtluse ja kultuuri toetamise vahel ning mõista, kuivõrd olulised on need ühiskonnale. Ma ei ütle, et see kõik peaks käima läbi annetamise ja maksumaksja raha, kuid sellest keerulisest olukorrast on võimalik välja tulla.
Siin tuleb ilmselt tagasi minna selle juurde, kui optimistlikud ja kirglikud on inimesed ise elus hoidma seda, mida nad oluliseks peavad?
Jah, kui on tahe, leidub ka tee, kuidas seda läbi viia. On ju palju tõeliselt kirglikke inimesi, kes panevad mängu kõik õhtu õnnestumiseks ja see võib kokkuvõttes ka ära tasuda. Riskid, mida nad võtavad, et üritusi korraldada selles kogukonnas, mis on neile oluline – see on midagi sellist, mida me alati austame ja ka toetame.
Me pole veel rääkinud tehisarust ja sellega seotud väljakutsetest. Mis viie aasta jooksul näiteks võiks klubikultuuris muutuda?
Ma ei tea, mida võib tehisaru muuta isegi nädala jooksul, seega on keeruline minna siin nii kaugele, kuid kindel on see, et ta muudab seda, kuidas me töötame, väga mitmes valdkonnas. Sellest, kuidas mõjutab tehisaru loomingut, muusikat ja kultuuri, räägitakse veel palju, kuid ma arvan, et inimesed soovivad endiselt kokku tulla, nad tahavad näha teisi inimesi esinemas ja see minu arvates ei muutu. Loodan, et inimesed oskavad kasutada tehnoloogiat heade asjade tegemiseks ja arendada oma loovust mitmesugustes vormides. Muidugi, masinad võivad teha ka muusikat, mida see aga tähendab või kaasa toob, ei oska ma praegu veel öelda.
Robot-DJ-d või masinate korraldatud klubiõhtud on ju samuti võimalikud?
Jah, see võib samuti juhtuda, lähemas tulevikus ehk mitte. Meie inimestena tahame siiski otsustada, keda me näeme ja kuidas me suhtleme maailmaga. Kui seda vaadata optimistlikult, siis juhul, kui tehisaru suudab meid eemale peletada arvutist ja anda rohkem aega väljas käimiseks, siis võib-olla soovime seetõttu olla füüsiliselt rohkem koos teiste inimestega ja see on iseenesest juba äärmiselt väärtuslik tulemus.