Uuringu andmetel on viimase kolme aasta jooksul tarbimislaenu kasutanud 24 protsenti Leedu, 22 protsenti Läti ja 18 protsenti Eesti elanikest. Järelmaksu kasutamine on samuti Leedus kõige levinum – seda on viimase kolme aasta jooksul kasutanud 36 protsenti elanikest, võrreldes 24 protsendiga Lätis ja 20 protsendiga Eestis.

Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko rääkis, et tarbimislaenude uuring viidi läbi teist korda ja sel aastal vaadati võrdluse saamiseks lisaks Eesti turule ka Läti ja Leedu omi. «Lätis ja Leedus on tarbimislaenude peamiseks kasutusotstarbeks suuremad planeeritud kulutused – eeskätt auto ost või remont ning kodu renoveerimine või sisustamine. Samas Eestis kasutatakse tarbimislaenu kõige sagedamini ootamatute kulutuste katmiseks, mis viitab laenu erinevale otstarbele riigiti,» selgitas Esko.

Tema sõnul paistavad Eesti elanikud siin silma ettevaatlikkusega. «Tarbimislaenu ja järelmaksu nähakse meil pigem reservlahendusena,» lisas Esko.

Kõigis kolmes riigis peetakse laenu puhul selle kiirest kättesaadavusest olulisemaks madalat intressi. Samas on hoiakud erinevad: Eestis ja Lätis on tarbimislaenude suhtes rohkem skepsist ja ettevaatlikkust, Leedus aga suhtutakse laenutoodetesse üldiselt positiivsemalt ning seal on ka Balti riikidest kõrgeim soovitusvalmidus laenuandjate suhtes.

Järgmise 12 kuu jooksul plaanib tarbimislaenu võtta neli protsenti Eesti elanikest, võrreldes 10 protsendiga Lätis ja 13 protsendiga Leedus. Järelmaksu kasutamise plaanid on samuti Eestis tagasihoidlikumad. Selline plaan on 13 protsendil, samas kui Lätis on see näitaja 20 protsenti ja Leedus 23 protsenti.

Baltikumi tarbimislaenutoodete ja -pakkujate uuring kaardistab Eesti, Läti ja Leedu elanike hoiakuid seoses tarbimislaenudega ning tegutsevate teenusepakkujate tuntust, kasutatavust ning kuvandit. Kantar Emor viis uuringu läbi 2025. aasta detsembrikuus ning selles osales 1192 Eesti, 1000 Läti ning 1079 Leedu täisealist elanikku.