Ühel päeval, mil toimetuses oli vaikne, kuna KesKus’i peatoimetaja Juku-Kallet polnud kohal ning akna taga sadas jubedat lörtsi, tulin just õuest, sest olin viinud jalutama kuulehe KesKus paksu väljaandja Marek Reinaasa.

Mareki kõhust või kannatustest on muidugi suva, selge see, aga vaja oli toimetada igapäevaseid tähtsaid koerteasju. Lugesin läbi kõik ajalehed, mille kolleegid-penid olid postidele kusnud ning urineerisin omalt poolt uudiseid vastu.

Juku-Kalle lendaski vilinal uksest sisse, nägi telekat ja kukkus karjuma: “Milline idioot tõi põrgumasina paradiisi?”

Suur oli minu üllatus, kui tagasi tuppa jõudsin ning nägin enneolematut pilti: lauale oli siginenud mingi vilkuv ekraan, telekas, mille ees lösutasid KesKus-i toimetajad Kairi, Tiina, Kersti ja Kersti ning Krissu (viimased kaks pole küll toimetajad, vaid lihtsalt parasiidid, keda leidub küllaldaselt igas asutuses – ja mitte ainult riigi, vaid ka eraettevõtetes).

Täielik eitede klubi.

Kersti ja Krissu inisesid läbi peanaha laulda ja rüüpasid vanakest.

Aga toimetaja Tiina teatas tähtsalt: “On ikka hea küll, kui lõpuks telekas käitises on. Vaatame nüüd, kas saated on ka eetilised, tasakaalus ja lähevad kokku meie ühiskondlike väärtustega. “Õnnet” ei vaata, ma tean, seal nad käivad ilgelt sitalt riides, isegi läbi ekraani on hais tunda. See ei lähe minu väärtustega kokku!”

Praktiliselt üldse ei näidata Anu saates läbivettinud Saaremaa kalureid, kes panustavad kogu jöuga meie rannikumerel!

Saarlasest toimetaja Kairi sügas harpuuniga tagumikku ning arutles mõtlikult: “Eetika probleem on alati jöus ja seda peab arutama, sest me peame köik mõõnama üht: meie toimetus pole veel kordagi seisukohta vötnud, mis klapib ühiskondlike töekspidamistega ja mis mitte. Praktiliselt üldse ei näidata Anu saates läbivettinud Saaremaa kalureid, kes panustavad kogu jöuga meie rannikumerel! Mina arvan, et sellistel saadetel oleks läbilõõki. Kujuta ette kui erootiline. Musklis mehed, meri, köik rähklevad üheskoos üksteise peal ja all kalapaadis! Mmm!”

Marek köhatas närviliselt ja päris: “Kes kurat televiisori tuppa tõi? Meil ei ole seda kasti vaja, sellest sigineb ainult sitta ja paksu pahandust. Pane tähele, varsti on Martin Helme platsis ja tahab seda telekat ära erastada ning vingub, et miks näidatakse pedekalureid. Ja mis Juku-Kalle ütleb, kui telekat näeb?”

Juku-Kalle karjus segamatult edasi: “Kes lasi Veidemanni tuppa? Ei tohi laste tuppa ERR-i nõukogu esimeest, olgu või endist esimeest.

Kersti ja Krissu olid hakanud vestlema reporteriga, kes ekraanil Aktuaalse Kaamera otsesaates edvistas. “Tere, Anton Aleksejev“, vadistasid Kersti ja Krissu läbisegi. “Meie nimed on Kirstu ja Kressi ja meile meeldib Vana Tallinn!”

Samal ajal oli Marek haaranud telefoni, helistanud Juku-Kallele ja kandis parasjagu ette kokkuvõtet olukorra tõsidusest. “Telekas on majas”, soigus Mare, “see ei lõpe hästi. Lenda kohe peale!”

Juku-Kalle lendaski vilinal uksest sisse, nägi telekat ja kukkus karjuma: “Mina mõtlesin, et Reinaas teeb lolli nalja, aga ongi telekas! Milline idioot tõi põrgumasina paradiisi?”

“Rein Veidemann tõi”, seletas Kairi, “ütles, et vaja on laiapöhjalist uuringut, et milline saade on kooskölas meie üldiste väärtustega ja mida peaks väärtuste möttes kaasa aitama.”

Anul on seljas mingi… No ma ei tea, vaadake ise, südame ajab pahaks. Need pedepoisid on aga väga ilusad!

Tiina lisas: “Ma pean ütlema, et jõledat paska kannavad meie staarid. Anul on seljas mingi… No ma ei tea, vaadake ise, südame ajab pahaks. Need pedepoisid on aga väga ilusad!”

Juku-Kalle karjus segamatult edasi: “Kes lasi Veidemanni tuppa? Ei tohi laste tuppa ERR-i nõukogu esimeest, olgu või endist esimeest. Loomulikult toob ta teleka kohale. Eestlased on ju telekarahvas. Aga meie ei taha sellest kaklusest osa võtta. Minge perse oma eetika, kultuuriruumi ja sobivusega.”

Juku-Kalle kiskus taskust välja telefoni ja hakkas sinna röökima: “Veidemann, sina või? KesKus’ist helistan. Vii silmapilk oma vilkuv kast tagasi sinna auku, kust sa ta välja sikutasid.”

Veidemanni ettevaatlik ja arg hääl oli üsna hästi kuulda, kui ta pehmelt pomises: “Ee, jah, me peaksime seda nõukogus arutama, seda asja, et kas teil ikka kindlalt ei ole seda telekat vaja või on teil ainult selline tunne, et teil ei ole telekat vaja. Ma ei tea int, et mis nõukogus, sest mina enam selles nõukogus ei ole ja…”

Silmapilk”, karjus Juku-Kalle, “tõmba rubilnik seinast välja! Teil on Gonsiori tänava keldris seinal punane kang, sikuta seda.

“Silmapilk”, karjus Juku-Kalle, “tõmba rubilnik seinast välja! Teil on Gonsiori tänava keldris seinal punane kang, sikuta seda.”

“Kus?” sosistas Rein Veidemann.

“Puhveti taga”, õpetas Juku-Kalle.

“Okei”, ütles Veidemann eetiliselt, kuna vaielda ta ei julgenud. Kostis mingi krigin ja telekal kadus pilt ära.

“Vaat see oli Veidemanni poolt eetiline tegu, mis läheb kokku meie ühiskondlike väärtushinnangute, kultuuriruumiliste tõekspidamiste, hetero- ja pedeeetikaga”, kiitis Marek. “Pole telekat, pole probleemi.”

“Las nüüd Kersti ja Krissu lähevad vahetavad teleka mingis taaskasutuspunktis kasti Saaremaa ölle ja vobla vastu”, õpetas Kairi.

“Mõte hea”, nõustus Juku-Kalle.

Kersti ja Krissu vudisid minema, kandes telekat kahevahel.

“Nii, koer”, ütles Marek. “Kirjuta kohe juhtkiri eetilistel teemadel!”