Krista Kaer ütles, et see uudis võttis pisara silma. “Seda enam, et ma olin õues, seal oli külm ja pisar tuleb kergesti silma, aga võttis küll ja ehmatas küll, sest ma ei osanud oodata,” mainis ta ja lisas, et kõige olulisem asi, millega ta on elus tegeleda saanud, on raamatutest rääkimine. “Olen püüdnud võimalikult palju rääkida headest raamatutest, et inimestel nende vastu huvi tekiks.”

“Oma töö ja kõigi asjade tõttu olen saanud väga palju lugeda, see ongi minu töö,” sõnas Kaer ja lisas, et nii messidel kui ka lihtsalt välismaal käies otsib ta ka sealt uut kirjandust. “Teen ka kirjanduslikke reise Suurbritannia äärealadele, kus on kunagi elanud ja elavad ka praegu keldid, ja proovin reisijatele kirjanduse kaudu selgeks teha, kui huvitavad need paigad on.”

Praegu tegeleb Krista Kaer Elizabeth Boweni loominguga. “Hieronymuse sarjas ilmub, ta kirjutab möödunud sajandi alguse Iirimaast ja üsna palju paralleele võib tuua meie baltisakslastega, kes püüdsid endisest eluviisist kinni hoida, kui ümberringi maailm muutus, ta on imepäraselt ilusa keelega ja huvitav autor.”

Kirjandusfestivali Headread nimesid ei julge ta veel välja öelda. “Kõik muutub, iga päev suhtleme nendega, aga on jälle väga mitmekesine valik, paljudelt maadelt ja paljudest keeltest, meil juhtub alati see, et kui inimesed kohal on, siis selgub, et nad on koos suurepärased ja neid tasub kindlasti kuulama tulla.”

Viimasel ajal on kirjandus Kaera arvates rohkem pildis. “Kirjanikud käivad lugejatega rohkem kohtumas, peale selle on Eesti kirjanikel väga häid raamatuid ilmunud ja ilmselt nii eesti kirjanduse päev kui ka eesti raamatu aasta on sellele kaasa aidanud,” mainis ta ja rõhutas, et kogu aeg räägitakse Eesti kirjandusest. “Kui kaua rääkida, siis inimesed võtavad kuulda.”

Seda, kuidas värsket preemiat tähistada, Krista Kaer veel ei tea. “See teadmine on alles nii uus.”