Täiskasvanutel mängivad rolli ülekaal, anatoomilised iseärasused – näiteks tagapool asetsev alalõug või suurenenud kurgumandlid – ja suuhingamine. Sageli esineb mitu põhjust korraga. Mure võib olla ka ajutine, näiteks nohu korral või allergiahooajal, mil nina kinni. Kogenud norskaja võib aga norsata ka suletud suuga. Tavaliselt esineb seda rohkem selili magades.
Kuidas selgitatakse välja põhjus?
Kõik algab üksikasjalikust diagnostikast: hinnatakse sagedust, selle seost magamisasendiga ja võimaliku uneapnoe esinemist. Selleks kasutatakse uneuuringut, mida saab teha ka kodus.
Raviasutuses seadistatakse uuringuaparatuur ja juhendatakse kasutamist. Seade kinnitatakse enne uinumist kehale ja kogutud andmete põhjal teeb spetsialist järeldusi norskamise põhjuste kohta. Mõnel juhul on vaja täiendavat diagnostikat, näiteks DISE-uuringut (ravimitega esile kutsutud uneuuring). Selle käigus pannakse patsient pindmisse narkoosi, et simuleerida und, ning arst vaatleb kaamera abil, millises hingamisteede piirkonnas norskamine tekib. Uuringu tulemuste põhjal koostatakse individuaalne raviplaan.
Millised on ravivõimalused?
Kuna norskamise põhjused on erinevad, varieeruvad ka ravimeetodid. Operatiivset ravi pakuvad kõrva-nina-kurguarstid ning teatud juhtudel ka näo- ja lõualuukirurgid. Norskamisvastaseid suukapesid valmistavad spetsialiseerunud hambaarstid. Mõnel juhul saab probleemi vähendada ka lihasharjutuste abil, mida juhendavad müofunktsionaalsed terapeudid.
On apteegis müüdavad abivahendid tõhusad?
Kuna põhjused on erinevad, ei sobi üks ja sama lahendus kõigile. Seetõttu on käsimüügis olevate abivahendite tõhusus sageli piiratud. Näiteks ninasõõrmeid laiendavad plaastrid ja klambrid võivad aidata neid, kel kitsad ninasõõrmed, kuid see on ninakinnisuse põhjusena suhteliselt haruldane.