Lääne-Bengalis Indias on teatatud kahest kinnitatud Nipah-viiruse juhtumist. Praeguse teabe põhjal hindab ECDC piirkonda reisivate või seal elavate Euroopa inimeste nakatumisriski väga madalaks.
„India ametivõimude 26. jaanuaril 2026 esitatud teabe kohaselt on mõlemad juhtumid sama haigla tervishoiutöötajad ja nad olid 2025. aasta detsembri lõpus tööülesannete täitmisel üksteisega kontaktis. Piiratud arv juhtumeid ja nende ilmne seos ühe tervishoiuasutusega viitab sellele, et praeguses etapis ei ole tegemist kogukonnasisese levikuga,“ teatab keskus pressiteates.
„Nipah-viiruse Euroopasse toomise kõige tõenäolisem tee oleks nakatunud reisijate kaudu. Kuigi viiruse sissetoomist ei saa välistada, peetakse seda ebatõenäoliseks. Kuna Nipah-viirust kandvaid puuviljanahkhiireid Euroopas ei esine, hinnatakse ka edasise leviku ohtu võimaliku sissetoomise järel praeguses kontekstis väga madalaks,“ lisatakse.
India ametivõimud on rakendanud ennetus- ja tõrjemeetmeid ning võimaliku nakkusallika kindlakstegemiseks on käimas uuringud. Kokku tuvastati ja testiti kinnitatud juhtumite 196 kontakti. Kõik tuvastatud kontaktid on endiselt asümptomaatilised ja nende Nipah-viiruse nakkuse test on negatiivne. Mitmed piirkonna riigid, sealhulgas Tai, Nepal ja Kambodža, on algatanud ettevaatusabinõusid. Nende hulka kuuluvad avalikkuse teavitamise kampaaniad ja Indiast saabuvate reisijate kontrollimine lennujaamades.
Üldise ettevaatusabinõuna soovitatakse EL-is/EMP-s elavatel inimestel, kes reisivad Lääne-Bengali või elavad seal, vältida võimalikke nakkusallikaid. See hõlmab kokkupuute vältimist kodu- või metsloomade ja nende vedelike või jäätmetega, nahkhiirtega saastunud toidu mittetarbimist ja toore datlipalmi mahla joomist. Kokkupuuteohu vähendamiseks on üldiselt soovitatav puu- ja köögiviljade pesemine, koorimine ja keetmine enne tarbimist.
Nipah-viiruse haiguse kohta
Nipah-viirus on zoonoosne viirus, mis tähendab, et see võib levida loomadelt inimestele. Viirust kannavad Pteropus perekonnast pärit puuviljanahkhiired ehk lendrebased. Neid nahkhiiri leidub Lõuna- ja Kagu-Aasias, India ookeani piirkonnas ja Okeaanias. Viirus võib inimesi nakatada otse loomadelt, saastunud toidust ja inimeselt inimesele kokkupuutel. Kuigi seni on puhangutest teatatud ainult Aasias, on viirusel epideemia- ja pandeemiapotentsiaal, kuna see võib levida inimeste vahel ja koduloomade kaudu.
Nipah-viirushaigus on raske haigus, mille teatatud suremus on tavaliselt 40–75%, olenevalt sellistest teguritest nagu viiruse tüvi ja juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule. Viirus võib põhjustada ajupõletikku (entsefaliiti). Entsefaliidi üle elanud inimeste seas kogeb umbes iga viies pikaajalisi neuroloogilisi tüsistusi, sealhulgas korduvaid krampe, äärmist väsimust või käitumuslikke muutusi. Harvadel juhtudel võib entsefaliidi retsidiiv või hilinenud algus tekkida nädalaid, kuid või isegi aastaid pärast paranemist ja see võib lõppeda surmaga. Nipah-viirusnakkuse vastu inimestel ei ole saadaval ei vaktsiini ennetamiseks ega spetsiifilist viirusevastast ravi.