„Eesti ei soovi teha agressor-riigi Venemaaga koostööd mitte mingis vormis. Põhjamõõtme rahvatervise formaadis on pärast Venemaa algatatud täiemahulist agressiooni Ukrainas olnud koostöö Venemaaga nagunii peatatud ning koostöö teiste riikidega toimib teistel alustel. Seetõttu ei näe Eesti vajadust olla ühises tervisealases kokkuleppes Venemaaga, kes igapäevaselt inimesi tapab,“ ütles sotsiaalminister Karmen Joller.

„Otsus ei mõjuta inimeste igapäevast ligipääsu tervishoiu- ja sotsiaalteenustele.“ 

Eesti osaleb jätkuvalt rahvatervisealases koostöös Euroopa Liidus, WHO-s ning Põhja- ja Baltimaade koostööformaatides. 

Partnerlusest lahkumine ei piira Eesti organisatsioonide võimalusi taotleda raha Euroopa Liidu fondidest. Ülikoolid, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused saavad ka edaspidi osaleda Interregi ja teistes EL-i programmides.   

Ametlikult lõpetab Eesti osalemise partnerluse tegevustes alates 1. jaanuarist 2028. 

Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerlus loodi 2003. aastal eesmärgiga tugevdada regionaalset koostööd tervise- ja sotsiaalvaldkonnas. Muuhulgas ühtlustades regionaalset arengut ning jagades teadmisi ja parimaid praktikaid valdkonna arendamiseks ning finantseerides konkreetseid abiprojekte.

Lisaks sooviti edendada koostööd Venemaa ja teste Euroopa Liidu väliste Põhjala riikidega nagu Norra ja Island. Selleks, et partnerluse tööd paremini koordineerida, asutati 2011. aastal Põhjamõõtme rahvatervise ja sotsiaalse heaolu partnerluse sekretariaat, millest Eesti soovib taanduda. Asutajateks olid Eesti, Soome, Saksamaa, Islandi, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa ja Rootsi. Saksamaa lõpetas osalemise sekretariaadi töös jaanuarist 2025.