Eesti Loodusest ja Horisondist on huvitavaid teadusleide välja noppinud ajakirjade tegevtoimetaja Katre Palo.
Mitme okkaga on siil?
Täiskasvanud hariliku siili kehal on keskmiselt 7000 okast. Okas on karva teisend, mis koosneb keratiinist. Iga okka juures on püstitajalihas. Okkad uuenevad samuti nagu inimesel juuksed: vanad kukuvad välja ja uued kasvavad asemele. Kui kohtad siili, kelle keha on suuresti okasteta, on see märk haigusest.
Siili okaste vahel leidub peaaegu alati ka välisparasiite, kuna siilid ei pääse neile ligi, et neid eemaldada. Näiteks, siilipuuk Ixodes hexagonus veedab suurema osa oma elust siiliperemehe pesas. Loe täpsemalt: Eesti Loodus 1/2026, www.eestiloodus.ee.
Loe täpsemalt: Eesti Loodus 1/2026
Närvisüsteemi abimehed
Närvisüsteemirakkude hulka kuuluvad gliiad pakuvad palju uurimisainest. Gliiarakke on mitut tüüpi, ühed kõige arvukamad kannavad nimetust astrotsüüdid. Neil rakkudel on palju tähtsaid ülesandeid, mistõttu on neid seostatud paljude närvisüsteemi haiguslike protsessidega. Tuntuim ja levinuim on Alzheimeri tõbi, mida on muu hulgas seostatud astrotsüütide patoloogiatega. Leitud on ka astrotsüütide seoseid depressiooni, skisofreenia ja teiste psühhiaatriliste häiretega. Haiguste täpsed mehhanismid ei ole teada, kuid tihti osutavad tõendite niidiotsad selgelt mõnele põletikulisele protsessile. Praegu ei tarvitata ühtegi spetsiifiliselt astrotsüütidele mõjuvat ravimit, aga tulevikus võib see teoks saada. Loe täpsemalt: Horisont 6/2025, www.horisont.ee.
Loe täpsemalt: Horisont 6/2025