- Planeeringutest teavitamine on alati olnud protsessi nõrgim koht.
- Digiteavitus ei suuda asendada laia levikuga ajalehte.
- Ajakirjandus pakub inforuumi arutelu pidamiseks.
Valitsus soovib planeerimisseadust muuta ja loobuda kohustusest avaldada planeeringute algatamise teateid üleriigilistes lehtedes ja maakonnalehtedes. Selle asemel soovitakse piirduda omavalitsuste enda kanalitega – valla- või linnalehtede, veebilehtede ja muude digilahendustega. Ametnike hinnangul on paberlehes avaldamise nõue ajast ja arust, see neelab omavalitsuste raha ja tuleks asendada «ühtlasema ja nüüdisaegse digiteavitusega».
Tegemist on väga halva plaaniga. Kõik, kes on kunagi moel või teisel kokku puutunud planeeringute avaliku aruteluga, peaksid teadma, et planeeringutest teavitamine on olnud alati protsessi kõige nõrgem koht. Kui planeeringu algatajad soovivad planeeringut läbi suruda, teavitatakse sellest vaid minimaalselt. Peale tähtaja kukkumist saab huvilistele külmalt öelda: «Kus te varem olite?»
Suurema levikuga päevalehes või maakonnalehes avaldamise nõue on olnud ebameeldivaks takistuseks, sest varem või hiljem on kellelegi planeeringu algatamise teade ikka silma jäänud ning nii on jõudnud info viimaks ka asjaga seotud osapoolteni.
«Ühtlane ja nüüdisaegne digiteavitus» seda kindlasti ei asenda. Esiteks on kogu digimaailm infost üleküllastunud ning väga fragmentaarne, inimesed jälgivad erinevaid asju. Kas teavitused tulevad ka sotsiaalmeediasse või TikTokki? Või tuleb hakata regulaarselt jälgima omavalitsuse kodulehte, et olulist teadet mitte maha magada?
Teiseks, vanemad inimesed ei pruugi digikanaleid üldse jälgida. Samas on neilgi õigus olla informeeritud, kui nende naabrusesse tahetakse püstitada tuulikut või liimitehast. Lisaks, vanemad lehelugejad loevad enamasti kõik hoolikalt kaanest kaaneni läbi, märgates tõenäoliselt ka planeeringuteateid.
Kui omavalitsuste planeeringuinfo kaob sõltumatust ajakirjandusest, jääb ühiskond ilma olulisest teavituskanalist.
Planeeringuteated ei ole pelk bürokraatlik formaalsus. Need teated on olnud üks olulisemaid viise, kuidas kogukonnad saavad varakult kuulda elukeskkonda puudutavatest olulistest otsustest. Pole juhus, et just need teated on ajalehtedes olnud surmakuulutuste järel kõige loetum sisu. Sõltumatu ajakirjandus on seni pakkunud ühise, kõigile ligipääsetava ja usaldusväärse inforuumi, kus planeeringuid on võimalik mitte ainult õigeaegselt märgata, vaid alustada arutelu ja vaidlustamist.
Väga kummaline on omavalitsuste jutt raha kokkuhoiust. Summad, mis lähevad linna- või vallalehtede väljaandmiseks (kus toimub sageli võimulolijate kiitmine, kust pole midagi suurt lugeda ning mis lähevad inimestel kiiresti praktilisse kasutusse), on märkimisväärsed, nagu ka suhtekorralduseks ja kommunikatsioonispetsialistide ülalpidamiseks kuluv raha. Selleks kuluvat raha ei loeta, kuid planeeringuteadete puhul loetakse korraga igat kopikat.
Kui planeeringuinfo kaob sõltumatust ajakirjandusest, jääb ühiskond ilma olulisest teavituskanalist. Ja infosulgu jäävad eeskätt need inimesed, kellel oleks põhjust ja õigust kaasa rääkida.