Tallinlased on sel kuul teavitanud munitsipaalpolitsei ametit (mupo) ohtlike purikate või lumega katustest pea sama palju kui terve eelmise aasta peale kokku.
Terve läinud aastaga helistati murettekitavate räästaste tõttu Tallinna munitsipaalpolitsei ametisse 28 korral – pea sama palju kui pelgalt selle jaanuarikuu jooksul, ütles mupo piirkonnatöö ja menetluse osakonna juhataja Krislin Pärt.
“Detsembrikuus ehk siis aasta lõpus 2025 ei olnud mitte ühtegi teavitust, sest lund lihtsalt ei olnud. Siis tuli lumi ja 2026. aasta jaanuarikuus, mis ei ole veel läbi, on tulnud meile 26 teavet jääpurikate ja lume kohta,” ütles Pärt.
Pärast pöördumist lähevad ameti inspektorid olukorda üle vaatama ning teavitavad ka kinnistu omanikku. Pärdi sõnul ei ole majaomanik tihti olukorrast teadlik, sest ei ela seal alaliselt. Kui inspektorid tuvastavad, et olukord on ohtlik, märgistavad nad ala kas markeri, ohukolmnurkade või lindiga – juhul, kui kinnistu omanik ei ole seda juba ise teinud.
“Esmase teavituse anname kinnistu omanikule, selgitame seda kohustust ja tähelepanekuid ning üldiselt nad nendest tähelepanekutest ka lähtuvad ja jääpurikad ja lume sealt ära kõrvaldavad. Aga kui nüüd kinnistu omanik ei reageeri ja ei kõrvalda neid jääpurikaid, siis on meil võimalik teha ettekirjutus ja kohustada teda selleks ning määrata sunniraha, kui ta seda ei täida. Sunniraha maksimummäär on 9600 eurot,” rääkis Pärt.
Majaomanikule saab määrata ka trahvi, aga seda juhul, kui inimene saab peaaegu või päriselt millegagi pihta ning alustatakse väärteomenetlus. Pärdi sõnul ei ole see aga kuigi levinud asjade käik.
Ta märkis, et möödunud aastal võtsid kõik kinnistu omanikud teavitust kuulda ning tegid oma räästad puhtaks – ehk ühtegi ettekirjutust koostama ei pidanud.
“Küll aga on aastate jooksul olnud kinnistu omanikel probleem see, et jääpurikate hooajal on keeruline leida ettevõtet, kes neid teenuseid pakub, sest kõik on samal ajal hõivatud juba katuste puhastamiste ja jääpurikate eemaldamisega. Tihti nõuab see eritehnikat,” rääkis Pärt.
Lisaks märkis Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Lauri Potsepp, et tänavu on veel vaid üksikud juhud, kus katuselt kukkunud lumi või jää on kahjustanud mõnd autot või muud vara. Ta aga ennustas, et tulemas on rohkem.
“Ma alustaks majaomanikest. Nad peaksid ikka jälgima, kui on lumi või jääpurikad hakanud tekkima, siis need tuleb sealt eemaldada ja ei tohi kedagi ohtu panna. Kindlustus hüvitab kahju rahas, aga õnnetus võib olla selline, kus rahas ei saa kahju hüvitada, keegi võib saada raskesti viga. Aga kindel ei saa ju kunagi tõesti olla. Seega kui näiteks räägime korteriühistust, siis seal peaks kindlasti olema vastutuskindlustus. See hüvitab kahju siis, kui korteriühistu räästast on kukkunud lumi või jää kellegi auto või inimese peale ja siis ei pea ühistu seda kahju ise kinni maksma, vaid ühistu eest hüvitab selle kahju kindlustus,” ütles Potsepp.