Sarnaselt varasema põhikooli lõpetamise korraga tuleb muutunud süsteemis läbida kooli õppekava ja sooritada lõpueksamid. Seni pidi lõpetaja, kelle lõpueksami tulemus jäi alla 50-protsendise lävendi, läbima paarinädalase täiendõppe ning tegema seejärel ka järeleksami.
Uue määrustiku järgi peab lõpetaja puudulikult läbitud ainete puhul läbima täiendava õppetöö ehk rahvakeeli suvetöö.
Kui õpilasel ka suvetööd läbida ei õnnestu, siis on haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul kaks võimalust.
Esimese puhul, kus lapsevanem allkirja negatiivse hindega tunnistuslehele ei pane, peab õpilane klassi kordama jääma. Seda kuni positiivsete tulemuste või täisea saavutamiseni.
Teise võimalusena võib lapsevanem anda negatiivsele tunnistuslehele allkirja ning laps lõpetab põhikooli.
Kuna eelmisest aastast on alaealistel kohustus jätkata kooliteed täisikka jõudmiseni, siis on koolireformiga loomisel ka ettevalmistav õpe.
See on loodud õpilastele, kellel on varasemast haridustööst jäänud sisse õpilüngad. Nendeks on Kallase sõnul enamasti vähese eesti keele oskusega õpilased.
Läbides aastase programmi, peaksid need lüngad Kallase sõnul täidetud saama.
Ministri sõnul määravad ettevalmistava õppe läbimise tingimused koolid ise.
Need programmid loob HTM riigikoolide juurde, milleks on programmi raames enamasti kutsekoolid. Samas on selles nimistus ka mõned riigigümnaasiumid, näiteks Jõgeva riigigümnaasium.
Programme rahastab HTM ning ettevalmistavas õppes õppivate noorte toetus on riigile tavaõpilase toetamisest kulukam.
Koolijuhtide sõnul on muudatustes mitmeid lahtisi otsi
Tartu erakooli direktori ja koolijuhtide ühenduse juht Urmo Uiboleht ütles Vikerraadio “Reporteritunnis”, et koolides tekitavad ebakindlust HTM-i segased sõnumid.
“Kõik [põhikooli lõpuklassi õpilased] justkui lõpetavad, aga siis tuleb ikkagi, et päris kõik ei lõpeta. Et kui ei lõpeta, kuidas siis see õppimine edasi toimub. Sest me oleme samal ajal ju käivitanud ka reformi, kus 18-aastaste kooliskäimine on seadustatud,” sõnas Uiboleht.
Pikaaegse Viljandi kutseõppekeskuse direktori Tarmo Looduse sõnul tekitab kutsekoolidele samuti muret HTM-i plaanide ähmasus.
“Kogu see pakett, mis ühel õppeaastal toimub, peaks õppeaasta alguses valmis olema ehk me tegelikult ju planeerime kutsehariduses vähemalt kahte aastat ette kogu aeg,” ütles Loodus.
Tema sõnul on kutseõppekoolidel samuti probleemiks, et veel pole HTM koolidele saatnud riiklikke õppekavasid, mille järgi koolid järgmisel õppeaastal õpilasi vastu võtma peaksid.
“Eelmine aasta, kui riik kehtestas 14 õppekava, siis see juhtus 4. aprillil. Sellel aastal ma tean, et see 19 õppekava eelnõu on ministeeriumis kooskõlastusringil tagasi. Aga millal see vastu võetakse, me täna ei tea. Kogemus on, et kui me esitame ministeeriumile õppekava, siis see käib kaks-kolm korda edasi-tagasi ministeeriumi ja kooli vahel,” selgitas Loodus.
Vastuvõtust võib edaspidi puududa inimlikkus
Lisaks on mõlema koolijuhi sõnul jäänud ebaselgeks, kuidas täpselt peaks uuendatud sisseastumise infosüsteem (SAIS) töötama.
“Paar päeva tagasi hakkas haridus- ja teadusministeerium jagama koolidele ka ligipääsu selle uuele süsteemile. Demokeskkond on seal kasutatav, aga ei ole me veel aru saanud kõigest, mida see uus SAIS meile siis võimaldab. Aga kogu vastuvõtt tuleb selles infosüsteemis nii ära kirjeldada, et iga õpilane saab aru, mida ta valib, kuhu ta läheb, millised õigused tal on, millised kohustused tal on,” selgitas Loodus.
Tema sõnul ei ole SAIS iseenesest suurem probleem, vaid pigem tuleb programmi sisestada palju erinevaid andmeid.
Uibolehe arvates võib infosüsteemi miinuseks olla inimlikkuse vähenemine, sest tehnoloogia koostatud nimikirjas ei ole sisseastumisvestlusel nii suurt osakaalu.
Koolijuhtide sõnul on nende peamine soov võtta muudatustega aeg maha. Nende sõnul peaks koolisüsteemi muudatused tegema enne uue õppeaasta algust ehk siis kõnealused muudatused oleks pidanud olema kõigile teada 2025. aasta 1. septembriks.
“Kõik see tundub nagu eksperimenteerimine meie noorte ja lastega,” sõnas Loodus.
“On kahju, kui paarkümmend või sadakond noort kiirustades ja lõpuni läbimõtlemata reformi pärast sügise hakul päris täpselt ei tea, kus ja kuidas nende õpitee jätkub,” lisas Uiboleht.
Sama teemat kajastas eelmisel nädalal ka “Aktuaalne kaamera” ning haridusministeerium lükkas siis igasuguse kriitika tagasi.
Ministeeriumi üldhariduspoliitika osakonnajuhataja Ülle Matsin ütles 14. jaanuaril ERR-ile, et määrusemuudatused, mis sätestasid põhikooli lõpetamise uue korra, võeti vastu eelmise aasta lõpus ning tema hinnangul ei saa öelda, et koolidel puuduks selle kohta info.
Uuenduste kehtimahakkamise ajakava ministeerium hoolimata koolijuhtide soovist muuta ei plaani. Matsin märkis, et õpikohustus rakendub sellest kevadest.
Koolijuhtide ühenduse kriitika kohta uute õppekavade valmimise viibimise kohta märkis haridusministeeriumi esindaja, et see protsess tõepoolest alles käib, kuid õpilastele saab neid õppekavasid siiski juba pakkuda.
Minister Kallas reformis probleeme ei näe
Kallas selgitas intervjuus ERR-ile, et koolidele oli põhikooli lõpueksamite kaotamine teada juba eelmise aasta maikuust.
Lisaks ei olnud minister nõus, et õppekavad valmivad liiga hilja.
“Õpilased tegelikult liiguvad edasi oma lõpueksamite ja lõpuhinnetega. Kui lõpuhinded on negatiivsed, siis tuleb suve jooksul suvetööga lõpuhinded nii-öelda ära parandada. Eksameid enam parandada ei saa,” ütles Kallas ning selgitas, et eksamil saadud protsentidega liigutakse järgmisele õppeastmele edasi.
Minister lisas, et tema hinnangul ei saa öelda, et õpilastele oleks kahju tehtud.