Brenguļi

Ajalugu

Brenguļit on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1424, mil toonane Liivi ordu maameister Bernhard von der Borch läänistas sealsed maad Wrangellidele. Aastal 1788 jagas Katariina II Brenguļi mõisa kaheks. Jaunbrenguļi mõis (Neu-Wrangelshof) läks Osten-Sackenite valdusse, Vecbrenguļist (Alt-Wrangelshof) sai aga riigimõis. Aastal 1817 omandasid esimese mõisa Transehed. Aastal 1920, mil viidi läbi agraarreform, kuulus see ornitoloog Nikolai Heinrich von Transehele.

Mõlema mõisasüdame juurde tekkisid asulad (Vecbrenguļi ja Jaunbrenguļi), mis olid eraldi külad veel aastal 1940.[5] Aastal 1924 rajati Abulsi jõele hüdroelektrijaam. Nõukogude ajal sai Brenguļist külanõukogu ja kolhoosi Abuls keskasula.[6]

Elanikkond

  • 118 (1970)
  • 219 (1979)
  • 227 (1989)
  • 118 (2000)
  • 169 (2011)
  • 162 (2016)
  • 158 (2021)
  • 190 (2025)

Viited

  1. Vietvārdu datubāze
  2. https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu
  3. Autotransporta direcija
  4. Autotransporta direcija
  5. Latvijas ceļu karte. Mērogs 1:200 000. Šoseju un zemesceļu departaments. 1940. Rīga
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.