Põllumeeste konvendid olid Põllutöökoja (1931–1940) kohalikud allasutused, mis tegutsesid aastail 1936–1940. Eestis oli 72 põllumeeste konventi. Iga konvent valis ühe Põllutöökoja liikme.

Põllumeeste konventidega asendati seni toiminud valdade põllumeeste kogud.

3. juulil 1936, Põllutöökoja uue koosseisu esimesel koosolekul ütles Riigivanem Konstantin Päts: "Põllutöökoda on praegu laiaulatuslikuma kujuga omavalitsus üle Eesti. Meil on valdade, alevite ja linnade omavalitsusi, kuid nende kõrvale on nüüd tekkinud uus liik omavalitsusi. Need on põllumeeste konvendid, mis on läinud otse rahva juure ning mis võivad välja kujuneda meie üheks suuremaks omavalitsuskujuks, kui meie põllumehed oskavad ja suudavad neile sisu anda."

1936. aastal ajakirjas "Põllumajandus" ilmunud tutvustavas artiklis rõhutas Kaarel Liidak konventide vajalikkust ühiskonna juhtivate tegelaste kasvatamisel: "Seitsekümmend kaks konventi – see on suur arv erilisi maa-kutseomavalitsuslikke asutusi, kus töös omandatakse ühiskondliku teenistuse kogemusi, harjumust mõtelda põllumeeste ühiste asjade eest, oskust oma kaaslastele asja sisu selgitada, ühiseid tarvidusi mõista, arvustavalt hinnata ja nende lahendamiseks õigeid otsuseid teha, korraldusi läbi viia, harjumust tänapäevast kaugemale vaadata, ühiseks tööks kokku leppida, pisiasjus järele anda ühise suure asja läbiviimiseks; sõnaga, see on ühiskonna-tegelaste kool, mis valmistab organiseeritud rahvale vilunud juhte, esindajaid ja korraldajaid".

Konventide lõplikud piirid pärast valdade reformi määrati kindlaks määrusega 15. aprillist 1940 (RT 1940, 36, 313). Ühtlasi määrati osadele konventidele ka uued ja lühemad nimed: Märjamaa-Vigala konvent – Märjamaa konvendiks, Kõpu-Paistu konvent – Paistu konvendiks, Viljandi-Kolga konvent – Viljandi konvendiks, Kloostri konvent – Padise konvendiks, Raadi konvent – Tartu konvendiks, Tartu konvent – Emajõe konvendiks, Laura konvent – Lõuna konvendiks ja Irboska konvent – Linnuse konvendiks.^[1]

Põllumeeste konvendi ülesandeks oli:

• oma piirkonna põllumajanduskutse esindamine ja esindajaliikme saatmine koja täiskogusse;

• Põllutöökoja ja põllupidajate vahelise ühenduse pidamine;

• omas piirkonnas põllu- ja kodumajandusliku nõu- ja abiandmise teostamine konvendi juurde Põllutöökoja poolt määratud kui ka teiste tööjõududega, samuti ka põllupidajate isetegevuse organiseerimise kaudu Põllutöökoja üldjuhendite kohaselt;

• konvendi piirkonnas põllumajandust edendavate üldettevõtete korraldamine, nagu põllumajanduslikud päevad, näitused, andmete kogumine põllumajanduse olukorra kohta jm.;

• seisukohtade ja soovide avaldamine asundustegevuse, maakorralduse, maahindamise ja maaparanduse teostamise kohta konvendi piirkonnas;

• põllupidajate esindamine kõigis kohalikkudes komisjonides, kus on ette nähtud säärane esindus;

• kohaliku iseloomuga põllumajandusse puutuvate määruste ja korralduste maksmapanemiseks, muutmiseks või kaotamiseks ettepanekute esitamine vastavatele asutistele;

• kohalikkude ühistegelikkude ja põllumajanduslikkude organisatsioonide tegevuse ratsionaliseerimisele ja ühtlustamisele kaasa aitamine;

• muude ülesannete teostamine Põllutöökoja kodukorras ettenähtud alustel ja korras.