Kõdisti

(1) Kõdistieesnahk, (2) kõdisti
Kõdisti erinevate osade keskmised pikkused ja laiused.

Kõdisti ehk kliitor (vanakreeka keeles κλειτορίς 'kleitoris', ladinapäraselt clitoris) on paljude emasloomade kuse-suguelundkonna välissuguelund. Kliitor asub eeldatavasti väikeste häbememokkade liitumiskohal.[1]

Kliitori morfoloogia, tundlikkus ja funktsioonid on eri imetajatel erinevad, näiteks kasutavad närilised kõdistit valdavalt urineerimisel. Hüäänidel aga omab kliitor olulist rolli ka paaritumisel ning poegimisel.[2]

Imetajad

Anatoomia

Emas-suguelundkonna välissuguelundi kõdisti arengu-etapid

Välisehitus koduloomadel

Kõdisti osad on:[3]

Inimene

Naistel on kõdisti püramiidikujuline korgaskehaga elund, mis on ühenduses tupe ja kusitiga, millel on palju närvilõpmeid ning mis on puuteärrituse suhtes väga tundlik. Kõdistil on nii sisemised (kõdisti keha, kõdisti sääred, kõdistikorgaskehad) kui väliselt nähtavad osad (kõdistilukk ja kõdisti eesnahk). Kõdistilukk (glans clitoridis) paikneb häbemepilu (rima pudendi) eesotsas. Sisemiselt läheb üle kõdistikehaks (corpus clitoridis), mis on bumerangi kujuga. Kõdisti kehast hargenvad kaks kõdisti säärt (crura clitoridis), mis kulgevad mööda istmiku- ja häbemeluu serva. Kaks kõdistikorgaskehas (corpus cavernosum clitoridis), mis paiknenad kõdisti säärtega paralleelselt, vastavad mehe suguti korgaskehale. Kõdistikorgaskehad saavad alguse häbemeluude alumiselt harult ning ühinevad ees. Kõdisti on homogeenne mehe sugutiga ning on ka kujult sarnane, ehkki oluliselt väiksem.[4][5]

Kõdistiga on seotud ka väikesed häbememokad (labia minora pudendi), mis lähevad eespool üle kõdistikidaks (frenulum clitoridis), kõdistilukiks ja kõdisti otsa ümbritsevaks kõdistieesnahaks (preputium clitoridis).[4]

Eeldatakse, et valdaval osal naistest on kõdisti erektsioonivõimeline. Kõdisti stimuleerimine võib-olla naistel üks orgasmini jõudmise viise. Eeldatavasti on kõdisti ka G-punkti asukoht või vähemalt oluline osa sellest.[6]

Roomajad

Emastel roomajatel on kliitor, va soomuseliste seltsi liigitatud roomajad, neil on hemikliitor (hemiclitores), mille morfoloogia, füsioloogia ja genees erineb mõneti imetajate kliitorist.[viide?]

Viited

  1. ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri,lk 135, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  2. ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 440, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 260, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  4. 1 2 Arne Lepp "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid" Joonised Rauno Thomas Moss, Arne Lepp. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. "Naise välissuguelundid, organa genitalia feminina externa s. pudendum femininum s. cunnus s. vulva", lk 427
  5. ↑ Longhurst, Georga Jane; Beni, Rebecca; Jeong, Su Ryeon; Pianta, Marina; Soper, Annie Louisa; Leitch, Patricia; De Witte, Gabrielle; Fisher, Lauren (2024). "Beyond the tip of the iceberg: A meta-analysis of the anatomy of the clitoris". Clinical Anatomy (inglise). 37 (2): 233–252. DOI:10.1002/ca.24113. ISSN 1098-2353.
  6. ↑ Foldes P, Buisson O., The clitoral complex: a dynamic sonographic study., J Sex Med. 2009 May;6(5):1223-31. doi: 10.1111/j.1743-6109.2009.01231.x. PMID:19453931, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19453931

Kirjandus

  • Arne Lepp "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid" Joonised Rauno Thomas Moss, Arne Lepp. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013. "Naise välissuguelundid, organa genitalia feminina externa s. pudendum femininum s. cunnus s. vulva", lk 427
allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5disti