Carlo Maderna

Carlo Maderna
Sünniaeg 14. mai 1556
Surmaaeg 30. jaanuar 1629 (72-aastaselt)
Rooma
Amet arhitekt
[muuda Wikidatas]

Carlo Maderna (14. mai 1556 – 30. jaanuar 1629) oli itaalia 17. sajandi tuntumaid varabaroki ja hilisrenessansi arhitekte, Püha Peetruse basiilika fassaadi kavandi autor ja elluviija.[1]

Elukäik

Maderna sündis Capolagos,[2] kuid tema perekonnaandmed pole teada. Oma karjääri alustas ta marmoritöötlejana. 1588. aastal kolis ta koos oma nelja vennaga Rooma arhitektist onu Domenico Fontana juurde. Hiljem sai Madernast onu assistent.[3] Fontana andis talle õpetust skulptuuri kohta, kuid hiljem pühendus Maderna arhitektuurile. Roomas olles aitas ta oma onu ka mitme projektiga, nagu Lateraani palee, Moosese purskkaevu ja Püha Peetri kiriku väljaku obeliskiga. Nende projektide juures tulid kasuks tema inseneriteadmised.[viide?]

1592. aastal kolis Domenico Fontana Napolisse, kuid Maderna ei läinud temaga kaasa ning pidi hakkama ise elatist teenima . Ta oli selleks ajaks juba hinnatud arhitekt. Tema esialgse klientuuri moodustasid Rooma piiskopid ja paavst ning hiljem ka aadlikud.[4]

Maderna õpilane ja lähedane sõber oli üks kuulsamaid barokkarhitekte Francesco Borromini.[5]

Looming

Santa Susanna

Santa Susanna kiriku fassaad Roomas

Maderna esimene töö oli 1603. aastal valminud Santa Susanna kiriku fassaad, mida peetakse üheks esimeseks barokse väljanägemisega fassaadiks.[1] Hoone esindab ka akadeemilis-klassikalist arhitektuurisuunda, mille teisteks esindajateks peetakse Flaminio Ponziot ja tema õpilast Giovanni Vasanziot.[6]

Maderna loodud fassaadiehitus, mis paikneb Caravaggio kavandatud Via Piaga paralleelselt ja on praeguse Via Torinogaga diagonaalne. Kiriku piki- ja diagonaalvaadete kujundus, oli oma ajastu kohta ebatavaliselt ilmekas. Ruumiline sügavus saavutati fassaadi keskossa koondatud ornamentidega. Basiilika fassaadi suursugusus tuleneb sammaste ja pilastrite vahelduvatest sektsioonidest. Ilmet muudab neutraalsemaks dekoratiivne ornamentika. Lisaks fassaadile kujundas Maderna Santa Susanna siseruumi struktuuri kesk- ja külglöövi.[6]

Santa Susanna kiriku fassaadi kujunduses inspireerisid Madernat eelkõige renessansiarhitekti Vignola disainid ning Põhja-Itaalia arhitektuur. Tulemus on hästi kooskõlas Roomale iseloomuliku antiigi- ja renessansiaegse arhitektuuriga. Vignola eeskujul lähtus Maderna fassaadi kujundamisel kolmeastmelise tasandiga karkassi põhimõtetest, kusjuures tasandid toetuvad madalaimal astmel kuuele sambale. Kuna Maderna eesmärk oli raamistada fassaadi, mõjuvad tema lahendused jõuliselt ja visuaalselt meeldivalt, erinevalt näiteks Fausto Rughesi töödest, mille sambaasetus on raskepärane ja ebakõlaline.[7]

Rooma Peetri kiriku fassaad

Püha Peetruse basiilika fassaad

Santa Susanna kujundus võeti vastu positiivse meelestatusega ning tänu sellele sai Maderna 1603. aastal tööd Rooma Püha Peetruse basiilika uue fassaadi kavandamisel. Ehitustööd algasid 1607. aastal ning Madernale oli abiks tema onu Giovanni Fontana. Fassaadi uue kujunduse tellis tollane paavst Paulus V.[1]

Ehituse käigus fassaadi suurendati, hoone uueks pikkuseks sai 112 meetrit ja kõrguseks 44 meetrit. Fassaadile lisandus kaheksa 27 meetri pikkust sammast. Nende kohal laiuvad talastikega balustraadid koos portaale ületava kaarega. Sellel on 5–7 meetri pikkused Kristuse ja 12 apostli kujud. Kunagi olid kellatornid toestatud nurgakividega, kuid need eemaldati, mis on fassaadi nõrgestanud.[8]

Maderna püüdis Michelangelo Kreeka risti keskset disaini muuta Ladina ristiks koos pikkade löövide ja kabeliga. See basiilika laiendus oli vajalik, kuid ei arvestanud Michelangelo loodud kontseptsiooniga ja suurt kuplit ei olnud võimalik näha igast vaatenurgast. Lõpuks pidi Maderna kujundama fassaadi, mis ei varjaks kuplit ja oleks oma paigutuse vääriline ning sisaldaks ka õnnistamise lodžat, mis tooks nähtavale paavsti, kui ta rahva ette ilmub. Need nõuded Maderna täitis, üritades luua tüüpilist Rooma palee fassaadi ühes kaunistavate elementidega Michelangelo tööst. Kirik õnnistati sisse 18. novembril 1626.[1]

Teisi töid

Tema väheseid säilinud joonistusi kirjeldatakse kui "tühje ja mehaanilisi" ja tema stiili peetakse pedantlikuks.[5] Üks säilinud joonistustest on Baberini palee kavand, mis asub Uffizi galeriis.[2]

1626. aastal sai Maderna tellimuse paavst Urbanus VIII-lt sooviga kavandada ümber kardinal Francesco Baberini vennale Taddeole kuuluv palee. Palee joonistustelt on näha, et eeskuju on võetud Farnese paleest. Maderna soovis luua traditsioonilist Rooma paleed, mille iga külg ulatub maja siseosast välja ja sisehoovi ümbritsevad arkaadid.[2] Võrreldes varasemate ehitistega on akende ja seinte paigutus teistsugune ning seetõttu tõusevad esile perspektiiv ja plastilisus.[6] Uuenduste käigus asendati palee siseõu eeshooviga. Kuna Maderna suri 1629. aastal, sai pärast seda hoone peaarhitektiks Gian Lorenzo Bernini.[2]

Maderna parimaks paleeprojektiks peetakse aastatel 1598–1618 valminud Mattei paleed Roomas. Fassaadi soovis Maderna luua kooskõlas ümberkaudsete ehitistega, mis olid välimuselt esinduslikud ja tagasihoidlikud. Sisehoovi paigutas ta antiikkunstitöid, mille hulka kuulusid nii skulptuurid kui ka reljeefid. Suurim uuendus kogu Rooma arhitektuuris oli palee elegantne neljakorruseline trepikoda.[2]

Tähtsus kunstiajaloos

Carlo Maderna loomingus esineb nii hilisrenessansile kui ka varabarokile omaseid jooni. Kunstiajaloolane Howard Hibbard seostab Madernat rohkem cinquecento traditsiooniga ning nimetab teda konservatiivseks ja vanamoeliste hoiakutega arhitektiks. Santa Susanna fassaad näitab teadlikku tagasipöördumist Il Gesu kiriku fassaadi juurde. Madernat on nimetatud nii oma ajastu lõpetajaks kui ka barokkarhitektuuri isaks.[3][5]

Galerii

Viited

  1. 1 2 3 4 Krén, Emil; Marx, Daniel. Maderno, Carlo https://www.wga.hu/bio_m/m/maderno1/biograph.html
  2. 1 2 3 4 5 Wittkower, Rudolf. Art and Architecture in Italy 1600 to 1750. London: Penguin Books, 1958.
  3. 1 2 Carlo Maderno. Papal Artifacts. http://www.papalartifacts.com/portfolio-item/carlo-maderno/
  4. ↑ Carlo Maderno: who is the architect who created the facade of St. Peter’s Basilica https://www.visitvaticancity.org/carlo-maderno-who-is-the-architect-who-created-the-facade-of-st-peters-basilica/
  5. 1 2 3 Panofsky-Soergel, Gerda. Reviewed Work: Carlo Maderno and Roman Architecture 1580-1630 by Howard Hibbard, Anthony Blunt, Rudolf Wittkower. The Art Bulletin, Vol. 56, No. 3 (Sep, 1974), 450–452.
  6. 1 2 3 Jung, Wolfgang. Itaalia arhitektuur ja linnaehitus varabarokkist varaklassitsismini. Rolf Toman (toim.). Barokk. Arhitektuur, skulptuur, maalikunst. Tallinn: Koolibri, 2008, 12–75.
  7. ↑ Nathan T. Whitman. Roman Tradition and the Aedicular Façade. Journal of the Society of Architectural Historians, Vol. 29, No. 2 (Mai, 1970), 108–123.
  8. ↑ Maderna, Carlo https://www.newadvent.org/cathen/09512b.htm

Välislingid

allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Carlo_Maderna