Eeskätt puudutab pöördumine energiakandjate kaalumistegureid, millel on oluline mõju elamuehituse investeeringutele ja laenuvõtjate finantskoormusele, teatas linnavalitsus.

Kaalumistegurid ei kirjelda Tallinna linnavalitsuse teatel hoone tegelikku energiatarbimist ega kulusid – need on arvestuslikud koefitsiendid, millega teisendatakse hoones kasutatav energia primaarenergiaks ning mis mõjutavad energiamärgist ja investeerimisotsuseid.

Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul ei ole kaalumistegurid pelgalt tehniline nüanss, vaid poliitiline valik, mille kaudu riik mõjutab erinevate küttelahenduste kasutust.

“Kehtiva ministri määruse alusel on reaalne olukord see, et kui ehitada täpselt samasugune maja, siis naaberriikides saaks see A‑energiaklassi, aga meil madalama. Pankade regulatiivsete nõuete ja riskipoliitika tõttu tähendab see, et sama maja eest maksab Eesti koduostja kõrgemat intressi,” selgitas Järvan.

“Euroopas puudub ühtne kohustuslik metoodika nende kaalumistegurite arvutamiseks – liikmesriigid kujundavad need oma kliima‑ ja majanduspoliitiliste valikute järgi,” lisas Järvan. “Küsimus ongi prioriteetides: kas hoida metoodika naabritest karmim või ajakohastada see nii, et toetada investeeringuid, eluasemeturul pakkumist ja perede laenukoormuse vähenemist.”

Euroopa Liidu raamistik annab linnavalitsuse teatel liikmesriikidele kaalumistegurite kujundamisel üsna suure otsustusvabaduse. Mitmes riigis on neid viimastel aastatel kohandatud, et hoida elamuehituse investeeringud majanduslikult tasakaalus ning vältida olukorda, kus arvestuslik metoodika tõstab põhjendamatult uute kodude hinda.

Kehtiv arvestus tugineb 2018. aastal vastu võetud raamile, samal ajal kui energiasektor ja ehitustehnoloogiad on märkimisväärselt arenenud. Tallinna hinnangul peaks ka Eesti metoodika paremini toetama eluasemeturul pakkumise kasvu ning peredele soodsamaid võimalusi.

Taristuminister Kuldar Leis ütles Järvani ettepanku kommentaariks, et energiatõhususe miinimumnõuete seadmisel lähtub kliimaministeerium kuluoptimaalsuse põhimõttest, kus arvesse võetakse nii ehitus- kui ka energiahindu, et nõuded oleksid 20–30 aasta vaates parima tasuvusega. Selleks vaadatakse nõuded iga viie aasta järel hindade muutumise põhjal üle. 

“Järgmine analüüs on plaanis järgmisel aastal ning uued nõuded kehtestatakse 2028. aastal. Kuna energiahinnad on võrreldes varasema uuringuga oluliselt langenud, aitab see kaasa ka nõuete leevendamisele,” ütles Leis.

Leisi sõnul kasutavad sama lähenemist kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja Eesti ei ole siin erand. Kui mõnes riigis on nõuded leebemad, on see tingitud nende erinevatest sisendhindadest ja turutingimustest, lisas taristuminister.

Tallinna tehtud kiiranalüüsi ja Tallinna Tehnikaülikooli arvutusliku energiamärgise kalkulaatori järgi põhjustavad kehtivad kaalumistegurid arendajatele igal aastal ligikaudu 24–48 miljoni euro ulatuses lisakulusid seoses A-energiaklassi saavutamiseks vajalike täiendavate investeeringutega, seisab linnavalitsuse teates. Vahemiku suurus tuleneb projektide erinevast mahust, kasutatavatest küttelahendustest, hoonete energiavajadusest ning sellest, milliste tehniliste meetmetega A-energiaklassi saavutamist kompenseeritakse.

Mõju kandub edasi ka koduostjatele. Pangad seovad laenutingimusi üha enam hoone energiaklassiga ning pakuvad A-energiaklassiga kinnisvarale madalamat intressimarginaali. Kui regulatiivne metoodika muudab A-klassi saavutamise põhjendamatult kulukaks, suureneb laenuvõtjate maksekoormus hinnanguliselt 25–82 miljonit eurot aastas. Vahemiku ulatus sõltub laenumahtudest, intressikeskkonnast ning sellest, kuidas krediidiasutused energiaklassi oma laenutingimustes arvesse võtavad.

“On oluline, et hoonete energiatõhususe arvestamine toetaks majanduskasvu ja elamuehituse investeeringuid, mitte ei looks reguleerimisega täiendavaid tõkkeid,” ütles Järvan. “Kaalumistegurite ajakohastamine võimaldaks suurendada investeeringuid, kasvatada eluasemeturul pakkumist ja vähendada perede pikaajalist laenukoormust.”

Leis märkis aga, et Järvani ettepanek arvutusmetoodika muutmiseks ei ole võluvits energiatõhususe nõuete vähendamiseks. “Pealegi on Tallinn kehtivate kaalumisteguritega soodsas olukorras tänu laialt levinud tõhusale kaugküttele. Selle muutmine võib tähendada hoopis soovitust vastupidist lõpptulemust,” märkis Leis.