Sõjaväeluure
Sõjaväeluure on riigi kaitseväe tegevus, mille eesmärk on eri tasemetel ja meetoditega riigi sõjaliseks kaitseks koguda ja töödelda teavet võimalike vastaste kohta. Eestis on kaitseväeluure eesmärk koguda ja töödelda teavet[1]:
- riigi sõjaliseks kaitsmiseks;
- rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks;
- riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või tõkestamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
- rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks samas seaduses ettenähtud korras;
- taustakontrolli teostamiseks.
Riigi ja kaitseväe juhid korraldavad luuretööd, et koguda sõjaväelist salastatud teavet. Luuretööd tehakse koostöös riigi luureühenduste sõjaliste luureotstarbeliste allüksustega. Luuretöös kogutakse ja töödeldakse (analüüsitakse) teavet võimaliku ja reaalse vaenlase kohta. Kogutud teave edastatakse sellest huvitatud isikutele ja asutustele. Sõjaväeluuret tehakse nii rahu- kui ka sõjaajal.
Pikemalt artiklis Teabehankeprotsess
Sõjaväeluure eesmärk on sõjategevuse ettevalmistamisel hankida vajalikke andmeid, mis välistaks võimaliku vaenlase ootamatu tegevuse ja kindlustaks kaitseressursside õigeaegse ja tõhusa kasutamise.
Sõjaväeluuret tehakse kolmel tasandil:
- Strateegiline luure, mida viiakse läbi sõjajõudude ülemjuhatuse ehk kindralstaabi poolt, nii sõja- kui ka rahuajal oma riigi huvides ja kaitsevõime kindlustamiseks.
- Operatiivluure, mida viiakse läbi sõjaväeringkondade, väegruppide, rinnete (laevastike), armeede (flotillide) juhtkonna ning staabi poolt nii sõja- kui ka rahuajal, eesmärgiga kindlustada tegevuseks vajaliku teabe hankimine, ettevalmistatavate ja läbiviidavate operatsioonide läbiviimiseks.
- Taktikaline luure, mida viiakse läbi üksikute väeliikide, väeosade ja allüksuste juhtide ja staabi poolt põhiliselt sõjategevuse käigus, eesmärgiga hankida informatsiooni lahingutegevuse läbiviimiseks vastase merejõudude, maismaa väeosade või kavandatavates sõjategevuse piirkondades. Taktikalise luure käigus kogutud teavet kasutatakse eduka lahingutegevuse ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Erandiks üldreeglitest võivad olla piiritsoonis või sõjategevuse käigus neutraalsete riikide territooriumil tegutsevad sõjaväeluurega tegelevad allüksused ja organisatsioonid.
Sõjaväeluureametid on igas riigis välja kujunenud tavade järgi kas ühendasutused või jagunevad vastavalt sellele, millise väeliigi kohta nad infot koguvad.
Organisatsioonid
Euroopa
Eesti - sõjaväeluure keskasutuseks on Kaitseväe Luurekeskus (sõjaline luure ja vastuluure) ja kaitseväe peastaabi luureosakond.
Itaalia - SISMI
Saksamaa - MAD (Militärischer Abschirmdienst, MAD)
Suurbritannia - DI
Ukraina - HUR MO
Venemaa - Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus
Põhja-Ameerika
Varem tegutsenud organisatsioonid
- Abwehr
- Eesti sõjaväeluure oli aastatel 1918–1940 Sõjavägede Staabi II osakond
Vaata ka
- ↑ "Kaitseväe korralduse seadus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 16. jaanuaril 2026.