Prosopograafia on ajalooteaduse uurimismeetod, mis seisneb inimrühma biograafiliste andmete analüüsis. Prosopograafiale on iseloomulik, et uuritakse üksikisikutest moodustunud rühmi, mitte institutsioone ega üksikisikuid kõigi oma individuaalsete eripäradega.

Prosopograafia hakkas kujunema 19. sajandil ning laiemalt levima 1920. ja 1930. aastatel. Teise maailmasõja järel suurenes prosopograafia populaarsus veelgi, sellele aitasid kaasa arvutite areng ja uute uurimissuundade esilekerkimine. Tulemusena hakkasid ajaloolased üha rohkem uurima masse ja ühiskondlikke protsesse, mille jaoks prosopograafia osutub sageli sobivaimaks meetodiks.

Prosopograafiale on iseloomulik uuritava inimrühma kohta elulooliste andmete kogumine, küll aga võib erineda andmete süstematiseerimise viis. Prosopograafilised andmekogud võivad olla näiteks lühinarratiivid, relatsioonilised andmekogud või mitmesuguste keerulisemate mudelite abil kujundatud kogud. Andmete analüüs võib olla nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne ning ühe analüüsi käigus võidakse vastuseid otsida mitmele küsimusele. Seetõttu on prosopograafia levinud mitmes ajalooteaduse harus. Loe edasi ...

• 12. jaanuaril 120 aastat tagasi sündis kirjanik Eduard Männik, kelle elu päästis maailmasõjas enda kirjutatud käsikiri.
• 12. jaanuaril saab 70-aastaseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, 20. Augusti Klubi ja Eesti Kongressi liige loomakasvatusteadlane Heldur Peterson.
• 14. jaanuaril 140 aastat tagasi sündis lastekirjanik Hugh Lofting, doktor Dolittle'i lugude autor.
• 14. jaanuaril saab 60-aastaseks tekstiilikunstnik Lylian Meister.
• 15. jaanuaril 25 aastat tagasi alustas tööd Vikipeedia (pildil endine logo).
• 18. jaanuaril 40 aastat tagasi andis esimese kontserdi J.M.K.E.

Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis.

Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit.

Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Harjutamiseks võib kasutada ka liivakasti. Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid.

Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt.

Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kuhu pääsete vastava artikli päisest. Arutelulehele postitamiseks kasutage päiselinki "Muuda" või "Lisa teema".

Uue artikli alustamiseks võid ka soovitud pealkirja siia sisestada:

Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.