Luik kaotas võitjale itaallasele Giovanni Franzonile 7,89 sekundiga ja oli raja läbinutest viimane ehk 47. Kaheksa mäesuusatajat katkestasid.

Luik ütles, et ehkki tulemused seda ei peegelda, on sellisel võistlusel osalemine suur samm tema sportlaskarjääris. «Siinsed nõlvad on hullumeelsed. Kõik, kellega olen rääkinud, on öelnud, et läheb 2-4 aastat, et siinsete oludega harjuda – alles siis on lootust tulemusi teha,» nentis Luik.

Lõpust startimine osutus sportlase sõnul tavapärasest keerulisemaks. «Esimesed 30 meest said päikesepaistelise ilma, siis aga tõmbas pilve, olud muutusid ja kiirused olid automaatselt madalamad. Ma ei taha aga öelda, et punktikohtadele sõitmine oleks võimatu,» arvas Luik.

«Kui mul oleksid tippmeestega võrdväärsed suusad ja varustus, ei oleks see ebareaalne. Mina aga alles maadlen sobiva varustuse leidmisega. Kui suured tiimid teevad hooaja alguses palju testimisi, siis mina pean ise aru saama, kas suusk ja määre toimivad või ei toimi,» rääkis Luik.

Juhan Luige sõnul läks tal esimene võistluseelne treeningpäev korda, teine aga lendas vastu taevast. «Tahtsin katsetada uut suusapaari, kuid see ei toiminud. Rajal oli väga libe, kaotasin pidamise, seejärel haaras suusk järsku kinni ja tegin pirueti. Tõusin siiski püsti ja sõitsin sõidu lõpuni,» lausus sportlane.

Võistluspäev läks Luige sõnul paremini. «Kõva närv oli sees ja enesekindlust vähe, kuid olen õnnelik, et sain raja lõpuni sõita. Maailmakarikaoludes sõitmist ei olegi võimalik muudmoodi harjutada kui võisteldes,» tõdes Luik.

«Kui eemalt vaadates võib tekkida küsimus, mida Juhan siin üldse teeb ja miks ta jälle viimaste seas on, siis minu jaoks on juba ainuüksi MK-sarjast osavõtt midagi erilist – siinsed olud ei ole võrreldavad FIS võistluste või Euroopa karikasarjaga. Olen õnnelik, et saan seda kõike kogeda,» lisas ta.