Koroonapandeemia ajal muutus aga aevastus millekski enamaks – see tekitas ruumis viibijates ärevust ning pani mõtlema, kas tegu võib olla nakkushaigusega. Kuigi üksik aevastus on enamasti täiesti normaalne füsioloogiline reaktsioon, võib korduv või igapäevaelu häiriv aevastamine viidata tervisemurele. Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid külastavad meid ikka visa järjekindlusega, sagedamini sügisest kevadeni. Aevastamisega võivad pisikud paiskuda mikropiisakestena mitmekümne meetri kaugusele ja nii ohustada kõiki ruumis viibijaid. Seega, aevastamine puudutab nii aevastajat ennast kui ka juuresolijaid.
