USA kindral Ben Hodges jälgis Euroopas toimuvat sõjaväeõppust, kui Poola raudteejaamas juhtus ootamatu intsident.
Kui kümned Bradley jalaväe lahingumasinad läbi kihutasid, rebis mõnel neist platvormi katus suurtükitornid puruks. „Keegi ei saanud viga,” ütles Hodges, kes oli sel ajal USA vägede ülemjuhataja Euroopas ja on sellest ajast alates pensionile läinud. „Aga see oli tuhandete dollarite suurune kahju. Ja 10 sõidukit, mis polnud mõnda aega võitlusvalmis.”
Kümme aastat hiljem on lagunevad sillad, sobimatud rööpmelaiused ja labürintlik bürokraatia endiselt olulisteks takistusteks sõjaliste vahendite liigutamisel läbi Euroopa. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal ei saanud Prantsusmaa saata tanke Rumeeniasse lühimat maismaad pidi läbi Saksamaa ja pidi need hoopis Vahemere kaudu saatma, vahendab Financial Times.
Need näited on terav meeldetuletus, et Euroopa taasrelvastumise võidujooks ei piirdu ainult relvade hankimise või suurte armeede loomisega. Samuti peab olema võimalik kiiresti transportida sõdureid, varustust ja laskemoona läänest – kus asub suurem osa NATO vägedest – alliansi idatiivale.
Praegu kulub armee liigutamiseks läänepoolsetest strateegilistest sadamatest Venemaa või Ukrainaga piirnevatesse riikidesse umbes 45 päeva, hindasid EL-i ametnikud, valmistudes kolmapäeval avaldama uut ettepanekut „sõjalise mobiilsuse” kohta. Nende sõnul on eesmärk vähendada seda aega viie või isegi kolme päevani.
Saksa kindralleitnant Alexander Sollfrank, kes vastutab oma riigi ettevalmistamise eest sellise operatsiooni keskseks rolliks, ütles, et iga element peab töötama „nagu Šveitsi kell”.
Ta ütles, et eesmärk on saata Moskvale tugev heidutussõnum, öeldes: „Me teame, mida te kavatsete, ja me oleme valmis. Vaadake, me oleme siin.”
Kuid enne NATO vägede liikumist üle mandri oli esimene väljakutse sõjaväeametnike sõnul ähvardava kriisi poliitiline tunnistamine.
Kui Venemaa koondas 2022. aasta sissetungi eel Ukraina piirile sõdureid ja relvi, olid mõned Lääne juhid skeptilised, et president Vladimir Putin annab sissetungikäsu.
„Kui kiiresti me saame kindlaks teha, mida nad hakkavad tegema” küsis Hodges. „Siis on oluline otsuste kiirus. Otsustajad ütlevad, et peame mobiliseeruma, laskemoona depoodest välja tooma. Kell tiksub ja me tahame midagi ette võtta enne, kui venelased ründavad.”
Euroopa juhid peaksid USA presidendiga kokku leppima ka ohu olemuse ja sobiva NATO vastuse osas. Donald Trumpi kõikuv suhtumine Venemaasse on Euroopas tekitanud muret Ameerika osalemise ulatuse pärast, kuid Washington on öelnud, et jääb alliansile ja selle vastastikuse kaitse klauslile pühendunuks.
Kui NATO heakskiit on tagatud, algab sõdurite ja varustuse liikumine itta.
Erinevate stsenaariumide jaoks kavandatud täpne number on salajane. Nagu ka marsruudid, mida nad kasutaksid.
Kuid NATO diplomaadid ütlesid, et analüütikute hinnangud umbes 200 000 sõduri, umbes 1500 tanki ja enam kui 2500 muu soomusmasina kohta, mida USA-st, Kanadast ja Ühendkuningriigist Mandri-Euroopa kaudu veetakse, on üldiselt õiged.
„Sõjaline mobiilsus on tõhusa julgeoleku ja kaitse oluline komponent ning õige taristu aitab liitlastel tagada, et õiged väed jõuavad õigel ajal õigesse kohta,” ütles NATO ametnik.
Ameerika erukindral Hodges ütles, et USA peamiste Euroopa marsruutide kaardistamine on pärast suurtükitorni intsidenti märkimisväärselt paranenud.
Kuid Euroopa raudteesektori organisatsiooni CER tegevdirektor Alberto Mazzola ütles, et Euroopa alles saab probleemidest head ülevaadet. „Peame kontrollima, millised Euroopa tunnelitest selleks sobivad,” ütles ta.
EL-i standardne laadimisgabariit – kaubarongide maksimaalsed mõõtmed, et need saaksid ohutult sildade alt ja tunnelitest läbi sõita – on sõjaväetranspordi jaoks liiga kitsas. Probleemiks võib osutuda ka rööbaste kalle. „Kui teil on raske koorem, võib see lihtsalt maha kukkuda,” ütles üks EL-i ametnik.
Balti riikide erineva raudteerööpmelaiuse probleemi lahendamiseks on Eesti, Läti ja Leedu puhul käimas 24 miljardi euro suurune projekti, mille eesmärk on integreerida need riigid Euroopa raudteevõrku. Rail Baltica projekt kavandati just sõjalist liikumist silmas pidades, et see oleks valmis ülegabariidiliste veoste vedamiseks.
Rail Baltica tegevjuhi Marko Kivila sõnul on rööpmelaiuse ühtlustamine tõhususe ja turvalisuse seisukohast kriitilise tähtsusega. Ta ütles, et sõdurite maha- ja pealelaadimine tekitab „pudelikaela” ja muudab nad rünnakutele haavatavaks.
Sõjaväe vahendite teisaldamine Hispaaniast ja Portugalist põrkaks kokku sarnaste takistustega, kuna Pürenee poolsaar kasutab samuti teistsugust rööpmelaiust kui ülejäänud mandriosa.
Märkimisväärset tööd tuleb teha ka teedevõrgu kallal, eriti Saksamaal, mille geograafiline asukoht ja roll 37 000 USA sõduri võõrustajana muudab riigi plaani keskseks osaks.
Eelmisel aastal varises kokku 100-meetrine lõik Dresdeni Carola sillast, mis sai riigi teede halva seisukorra sümboliks.
Prantsuse Leclerci tankide tarnimine Rumeeniasse 2022. aastal võttis nädalaid päevade asemel, kuna Saksa toll lükkas need tagasi, kuna need olid maanteedel transportimiseks liiga rasked. Selle asemel saadeti kaup Marseille’i sadamast Kreeka Alexandroupolisse ja sealt edasi raudteed pidi Rumeeniasse.
Üle EL-i on liikmesriigid märkinud umbes 2800 transpordiinfrastruktuuri „kuuma kohta”, mis vajavad hädasti uuendamist – Brüsseli ametnikud kärpisid nimekirja veelgi 500 prioriteetse projektini.
NATO riigid, välja arvatud Hispaania, leppisid juunis kokku kaitsekulutuste suurendamises 2035. aastaks 5 protsendini SKP-st aastas, millest 1,5 protsenti võib kulutada infrastruktuurile. Saksamaal teevad kaitseametnikud lobitööd, et tagada elutähtsate marsruutide prioriseerimine osana 500 miljardi euro suurusest teede, sildade ja raudteede uuendamise plaanist.
Üks sõdurite itta liigutamise kummalisi iseärasusi on see, et nad läbiksid riike, mis ei ole sõjas, mis tähendab, et armeeülemad peaksid järgima tollieeskirju ja tööõigust, mis reguleerivad veoautojuhtide teedel viibimise aega.
„Kui on kuulutatud välja tegelik sõda, langevad kõik need bürokraatlikud takistused,” ütles Rooma NATO Kaitsekolledži kaastöötaja Jannik Hartmann. „Aga kui see välja kuulutatakse, oleme juba liiga hiljaks jäänud. See ongi otsustav punkt… Siis pole veel sõjaseisukord.”
Ametnikud töötavad nn sõjalise Schengeni kallal, mis vähemalt standardiseerib armeede liikumist reguleerivaid lünklikke eeskirju. Saksamaa, Poola ja Holland allkirjastasid eelmisel aastal lepingu piiriülese sõjaväetranspordi lihtsustamiseks.
Prantsuse rahvasaadik Fran?ois Kalfon, kes tegeleb sõjaväetranspordiga märkis, et „sama veoautode konvoi” puhul võib igas riigis olla mitu erinevat nõuete komplekti. Paberimajandus ei muutu tõenäoliselt digitaalseks – NATO eelistab küberrünnakute kartuses paberkandjal koopiaid.
Uuenduse kiirendamiseks pöörduvad valitsused erasektori poole. Saksa relvajõud sõlmis sel aastal relvakontserni Rheinmetall teenindusosakonnaga 260 miljoni euro suuruse lepingu, et pakkuda tuge riiki läbivatele konvoidele. See tähendab neile kõige pakkumist alates vooditest ja sööklatest kuni tankide hoolduskeskusteni.
Bundeswehril on leping ka riikliku raudteefirma Deutsche Bahn kaubaosakonnaga.
Kuid Saksa kindral Sollfrank ütles, et on endiselt „uskumatu arv erinevaid sõidukeid ja uskumatult palju erinevat laskemoona”, mis teeb sellest keerulise ülesande. „Sa ei saa iga väikest kruvi ette planeerida. See ei toimi,” ütles ta. „Aga sa võid mõelda variantidele… Ja see planeerimine toimub.”
Euroopa raudteesektori organisatsiooni CER-i andmetel võib umbes 15 000 sõdurist ja 7500 sõidukist koosnev kergediviis vajada kuni 200 rongi, millest igaühes on kuni 42 vagunit – kokku 8400 vagunit. EL-i sõidukitööstuse ühendus ACEA on kutsunud üles korraldama „ühiseid pakkumismenetlusi ja ühtlustatud spetsifikatsioone”, et stimuleerida vajalike raskemate sõidukite tootmist.
See tohutu üleeuroopaline pingutus võib tunduda paanika tekitamisena. Kuid Sollfrank ütles, et see on hädavajalik.
„Me peame mõtlema mõeldamatule,” ütles ta. „Asi on heidutuses. Heidutus toimib ainult siis, kui oleme usaldusväärsed. Ja me oleme usaldusväärsed ainult siis, kui meil on plaanid – ja me oleme valmis.”
The post Jahmatav avastus: NATO vägedel kulub idapiirile jõudmiseks 45 päeva appeared first on eestinen.