Värske raporti kohaselt seisab NATO silmitsi lõhkeaine puudusega, kuna suurem osa trotüüli varudest on ära kasutatud Gaza pommitamiseks.
Poola riigile kuuluv Nitro-Chemi trotüülitehas on ainus omataoline Euroopas ja ei suuda nõudlusega sammu pidada, vahendab Telegraph.
Enamik kuulist suuremat laskemoona kasutab trotüüli ja ülemaailmne nõudlus ületab tootmisvõimsuse. Poola tehas tarnib 90 protsenti trotüülist, mida USA impordib mitmesuguse laskemoona valmistamiseks, sealhulgas oma 900 kilo kaaluvate „punkripurustajate” pommide MK-84 ja BLU-109 valmistamiseks.
Neid relvi on Iisraelile tarnitud tohututes kogustes ja neid on seostatud Gaza tihedalt asustatud piirkondade vastu suunatud suure ohvrite arvuga rünnakutega.
Rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide konsortsiumi, sealhulgas Palestiina Noorteliikumise koostatud aruande kohaselt on Nitro-Chem tarninud Iisraelile lõhkeaineid ka otse, sealhulgas TNT-d ja RDX-i.
Lisaks Lähis-Idale on ülemäärane sõltuvus ühest Poola tehasest ühe maailma enimkasutatava lõhkeaine tootmisel seadnud Ühendkuningriigi ja ülejäänud Euroopa tõsisesse puudusse olulisest materjalist.
TNT tarne kitsaskoht on takistanud Euroopal tarnida moona Ukraina lahinguväljale Venemaa vastu. See on sundinud Kiievit piirama suurtükimürskude kasutamist ja pannud Lääne kiirustama oma siseriiklike varude täiendamisega.
Kuigi Nitro-Chem ei avalda, kui palju TNT-d ta igal aastal toodab, on üks hinnang, et see on umbes 10 000 tonni aastas. Kui iga tilk TNT-d ära kasutada, annaks see umbes miljon 155 mm suurtükimürsku, kuna igaüks neist vajab umbes 10–11 kg lõhkeainet.
EL lubas aga saata Ukrainale 2025. aastal üle miljoni mürsu. Sarnased lubadused, mis on varasematel aastatel antud Kiievi toetamiseks Venemaa vastu, jäid täitmata.
Kuid Nitro-Chem on juba tellimustega üle ujutatud, allkirjastades aprillis USA sõjaväega oma seni suurima lepingu – 310 miljonit dollarit 18 000 tonni TNT tarnimiseks aastatel 2027–2029. See leping sõlmiti vaid kaks kuud pärast seda, kui Washington saatis Iisraelile järjekordse partii laskemoona, mis sisaldas 1800 raskepommi MK-84, ja samal ajal kui Kongressile teatati uuest tellimusest 2800 pommi MK-82 kohta.
„Ilma Poolas toodetud trotüülita poleks enneolematu ulatuse ja intensiivsusega õhupommitamine, mis on tapnud kümneid tuhandeid palestiinlasi ja hävitanud elutingimused Gazas… võimalik,” öeldakse aruandes. Samuti märgitakse aruandes, et oktoobrist 2023 kuni juulini 2024 saatis USA vähemalt 14 000 pommi MK-84 ja 8700 250-kilost pommi MK-82.
Raportis kutsutakse Nitro-Chemi ja Poola võimusid üles lõpetama Iisraeli poolt kasutatavate pommide ja suurtükimoona täitmiseks kasutatava TNT tarnimine. Nitro-Chem keeldus raporti järeldusi kommenteerimast, arvestades ettevõtte tegevuse tundlikku olemust, ja teatas, et kogu tegevus on kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega.
Üks põhjus, miks lääneriigid on muutunud liigselt sõltuvaks ühestainsast rajatisest, on see, et TNT tootjad USA-s, Ühendkuningriigis ja mujal Euroopas lõpetasid omamaise tootmise, arvestades lõhkeaine tootmisel tekkivaid saastavaid ja mürgiseid jäätmeid. Ühendkuningriigis suleti viimane TNT tehas 2008. aastal. USA sulges oma viimase tootmisüksuse 1980. aastatel. Venemaa hõivas Ida-Ukrainas asuva tehase 2022. aastal.
Rootsi ettevõte Swebal üritab ehitada TNT tehast Nora väikelinna lähedale eesmärgiga suurendada Euroopa TNT tootmisvõimsust umbes 75 protsenti. Ettevõtte tegevjuht Joakim Sjöblom on kritiseerinud koormavaid EL-i eeskirju tarbetute viivituste tekitamise pärast.
TNT-d hakati relvakaubanduses esmakordselt kasutama 1902. aastal ning sellel on lai valik kasutusvõimalusi – sõjapidamises suurtükimürskude, granaatide ja õhupommide jaoks, aga ka ehituses ja kaevanduses, mida kõiki mõjutab puudus ja sellest tulenev hinnatõus. TNT, mille hind oli kaks aastakümmet tagasi umbes euro kilo kohta, maksab nüüd ligi 50 eurot kilo kohta.
Tööstuse eksperdid ütlevad, et see võib mõjutada isegi tarbeelektroonika maksumust ja pakkumist, kuna nendes seadmetes kasutatavad mineraalid ja metallid tuleb kaevandada.
Teiste suuremate TNT tootjate hulka kuuluvad Hiina ja Venemaa, kuid kumbagi ei peeta USA ja Euroopa jaoks teostatavaks valikuks.
TNT puudus on sundinud Ühendkuningriiki, USA-d ja ülejäänud Euroopat uusi plaane tegema. Juunis teatas Ühendkuningriik 1,5 miljardi naelsterlingi suurusest investeeringust uutesse laskemoona tehastesse. Eelmisel aastal sõlmis USA Türgi kaitseettevõttega Repkon 435 miljoni dollari suuruse lepingu TNT tootmisrajatise projekteerimiseks ja ehitamiseks Kentuckysse. Hinnanguliselt valmib see 2028. aastal, mis teeb sellest esimese omataolise tehase Ameerikas alates 1986. aastast.
The post Uus häda: NATO-l on suur lõhkeaine puudus appeared first on eestinen.