Euroopa Liidu ametnikud on juba mitmeid kuid keskendunud plaanile kasutada külmutatud Venemaa varasid Ukrainale laenu andmiseks, mis aitaks Kiievil sõja järgmises etapis võidelda.
On üha selgem, et blokil pole muud alternatiivi kui halvad alternatiivid, kui see peaks ebaõnnestuma, vahendab New York Times.
Laenuplaan, mille kaudu Euroopa Liit kasutaks Venemaa keskpanga varasid Belgias 140 miljardi euro suunamiseks Ukrainale, pidi edasi liikuma bloki poliitilisel kohtumisel eelmisel kuul. Selle asemel blokeeris Belgia selle viimase hetke üllatusena.
Belgia ametnikud on mures, et riik võidakse panna vastutama, kui Venemaa esitab kohtuasja või nõuab raha tagasi. Selle riski maandamiseks paluvad nad teistel Euroopa riikidel võtta osa koormast enda kanda garantiide kaudu – ettepanek, mis on Slovakkia poolt vastuseisu leidnud. Samuti on nad avaldanud survet Euroopa Komisjonile, bloki täidesaatvale organile, et see kaaluks teisi võimalusi Ukrainale raha andmiseks.
Komisjon esitas need alternatiivid eile esmaspäeval 17. novembril riikide pealinnadele saadetud kirjas, mida nägi ka New York Times. Üks võimalus on, et Euroopa Liit emiteerib Ukrainale vajaliku raha kogumiseks ühisvõlakirja. Teine võimalus on, et üksikud liikmesriigid annavad Ukrainale otsetoetusi. Kuid mõlemaga on probleeme. Ühine laenamine on kulukas, toob kaasa intressikulusid, ja otsetoetused koormavad juba niigi võlgades riikide eelarveid.
Arvestades seda, väljendavad poliitikakujundajad, diplomaadid ja väliseksperdid Brüsselis sageli veendumust, et külmutatud varade laenuplaan saab teoks – mitte sellepärast, et see oleks komplikatsioonideta, vaid seetõttu, et varuvariandid on nii ebaatraktiivsed hetkel, mil nii palju on kaalul.
„On selge, et plaan B on vähem hea kui plaan A,” ütles Nicolas Véron, kes on Brüsselis asuva majandusuuringute organisatsiooni Bruegel kaasasutaja ja töötab ka Washingtonis Petersoni rahvusvahelise majanduse instituudis. „Kas Ukrainale raha andmata jätmine on üks võimalus? Vastus on eitav.”
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles eelmisel nädalal, et kuigi kaks ülejäänud võimalust on olemas, on külmutatud varade abil laen „kõige tõhusam viis Ukraina kaitse ja majanduse toetamiseks”.
Külmutatud varade laenuplaanil on eeliseid. Blokk saaks Ukrainale anda nullintressiga laenu, mis tuleks tagasi maksta ainult siis, kui Venemaa maksab reparatsioone. See võimaldaks ka suurt ja tähelepanu köitvat rahasüsti, mis näitaks Kremlile, et Ukrainal on sõjaga toimetulekuks raha olemas.
Alternatiivid mitte ainult ei osutu rahaliselt stressirohkemaks, vaid hõlmaksid tõenäoliselt ka väiksemaid ja järkjärgulisemaid rahavoogusid Ukrainasse.
Kui Euroopa Liit peaks kasutama ühte neist teistest võimalustest, „tugevdaks see Putini meelest arusaama, et aeg on tema poolel,” ütles poliitilise riski konsultatsioonifirma Eurasia Group Euroopa tegevdirektor Mujtaba Rahman.
Kuid mõned EL-i riigid on olnud vastumeelsed pakkuma sellist kindlustunnet, mida Belgia ootab külmutatud varade laenuplaani vastuvõtmiseks. Slovakkia peaminister Robert Fico on hoiatanud, et tema riik on sellise korralduse vastu, kui raha kasutatakse sõjalisteks kuludeks.
Venemaa edastas eelmisel nädalal riigimeedias veel ühe hoiatuse, et varade arestimise korral võidakse Belgiale nõue esitada. Kuigi EL-i ametnikud on selgelt öelnud, et nad ei pea varade vastu laenu andmist arestimiseks, ei tunnista Venemaa seda eristust.
Isegi Euroopa Komisjon tunnistas oma esmaspäevases kirjas, et on oht, et külmutatud varade laenu „tõlgendatakse ekslikult” Venemaa säästude konfiskeerimisena – see samm võib panna muretsema rahvusvahelisi investoreid, kes hoiavad raha Euroopas.
Siiski hoiatas Euroopa Komisjon ka „täiuslike või lihtsate lahenduste otsimise eest, mida pole olemas”.
Aeg kokkuleppele jõudmiseks võib otsa saada. Rahvusvaheline Valuutafond on Bloombergi andmetel hinnanud Ukraina eelarvepuudujäägiks 2026. ja 2027. aastal umbes 65 miljardit dollarit.
EL-i ametnikud vihjavad regulaarselt, et Ukraina vajab uut rahavoogu märtsiks või aprilliks. Kuid pole selge, kas nad suudavad kokkuleppele jõuda enne bloki poliitiliste juhtide järgmist kohtumist 18. detsembril.
Kui laenu saamine võtab liiga kaua aega, on Euroopa majandusvolinik Valdis Dombrovskis vihjanud, et blokk võib kevadel kaaluda lahendusi rahastamispuudujäägi ületamiseks. Komisjoni selle nädala kirjas pakuti välja, et võimalusi võiks kombineerida või isegi ajutiselt kasutada, et tagada raha õigeaegne jõudmine Ukrainasse.
Asja on veelgi keerulisemaks teinud Belgia sisepoliitiline olukord. Peaminister Bart De Weveri valitsus on mitmeid kuid eelarve vastuvõtmisega hädas olnud ning on võimalik, et valitsuskoalitsioon laguneb, kui detsembri lõpuks kokkuleppele ei jõuta.
Mõned bloki liikmed loodavad välisele toetusele, mis muudaks laenuplaani vastuvõetavamaks. Norra, mis ei kuulu küll Euroopa Liitu, aga on sellega majanduslikult tihedalt seotud, on sõjast rahalist kasu saanud, kuna energiahinnad – ja ressursirikka riigi tulud – on järsult tõusnud. Seda arvestades on kaks Norra majandusteadlast väitnud, et riik peaks aitama EL-i laenu garanteerida.
„Mis kasu oleks meie riiklikust investeerimisfondist tulevastele põlvedele, kui me elame Venemaa orjuses?” ütles üks majandusteadlastest Knut Anton Mork.
Norra seadusandjad on ideele avatud. Kuid riik ei taha olla külmutatud varade laenu ainus käendaja, ütles Norra rahandusminister Jens Stoltenberg eelmisel nädalal.
Tulemus? Euroopa liidrid seisavad silmitsi nädalatepikkuste ägedate läbirääkimistega, püüdes varade plaani ellu viia – ja seisavad silmitsi tõsiste riskidega, kui nad seda ei suuda.
The post Kas see on lõpp? Ukrainal on raha otsas ja Euroopal pole varuplaani appeared first on eestinen.