Saksamaa populaarseim partei, opositsiooniline Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis on segatud luurekandaalidesse, on hädas oma Venemaa-poliitikaga.
Saksa meedia teatel on AfD juhid sattunud vaidlusse selle üle, kuidas Kremliga suhelda.
Poleemika puhkes siis, kui mõned partei rahvasaadikud otsustasid sõita Sotšis toimuvale BRICS-i tippkohtumisele. AfD-d, mis on vastu relvaabile Ukrainale ja on väljendanud Venemaa-meelseid seisukohti, on varem süüdistatud riigireetmises ja Kremli heaks luuramises.
Venemeelsed ei ole AfD-s vähemuses, neid on parlamendi- ja Euroopa Parlamendi valimistel edutatud tippkandidaatideks.
Partei üks esimeestest Alice Weidel kritiseeris sõitu ja keelas partei esindajatel kohtumise Venemaa endise presidendi Dmitri Medvedjeviga, keda tuntakse Kremli propaganda hääletoruna, vahendab Euractiv.
„Ma ei saa aru, mida me seal teeksime,” ütles Weidel.
AfD parlamendirühm aga toetas saadikuid, kes Weideli keelust hoolimata Sotši sõitsid.
Partei teine esimees Tino Chrupalla kaitses ZDF-i telesaates nii omaenda Venemaa-poliitikat kui ka president Vladimir Putinit.
„Ta pole mulle midagi halba teinud,” ütles Chrupalla. „Ma ei näe Venemaad Saksamaale hetkel mingisuguse ohuna.”
Chrupalla ütles, et iga riik võib Saksamaad ohustada ja tõi näiteks Poola.
„Poola võib olla samuti meile ohuks,” ütles Chrupalla, viidates Poola kohtuniku otsusele mitte välja anda Nord Streami torujuhtme saboteerimises kahtlustatavat ukrainlast.
Chrupalla kordas oma seisukohta järgmisel hommikul, öeldes, et Saksamaa peab kiiresti parandama suhteid Venemaaga ja ehitama rahu sõjaõhutamise asemel.
Chrupalla seisukohtadele vastas Saksamaa valitsust juhtiv konservatiivse koalitsiooni CDU/CSU terav noomitus. Konservatiivsete rahvaesindajate sõnul on AfD „Moskva suuvooder”, mis võimaldab Venemaal end kasutada hübriidsõja vahendina Euroopa vastu.
AfD parlamendifraktsioon eitab süüdistusi ja on rõhutanud oma pühendumust resolutsioonile, mis „mõistab ühemõtteliselt hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse kui agressioonisõja rahvusvahelise õiguse vastu”.
AfD on järjekindlalt olnud vastu Ukraina sõjalisele toetamisele, Venemaa-vastastele sanktsioonidele ja Ukrainast pagulaste vastuvõtmisele.
Erakonda on süüdistatud sidemetes Venemaaga ja läänevastastes meeleoludes alates sellest ajast, kui partei asutaja Bernd Lucke tõi need oma tagasiastumise põhjuseks 2015. aastal.
Oktoobris süüdistas Tüüringi liidumaa siseminister, sotsiaaldemokraat Georg Maier AfD-d Saksamaa infrastruktuuri järele luuramises Venemaa heaks. AfD esindaja Maximilian Krah on uurimise all pärast seda, kui tema nõunik mõisteti süüdi Hiina heaks luuramises.
Alice Weidel ja Tino Chrupalla ajavad nüüd parteid eri suundadesse. Weidel on mures, et Venemaa kriis lõikab AfD tee Saksamaa valitsusse.
Migratsioonivastane äärmusparempoolne partei on pärast kevadisi parlamendivalimisi küsitlustes tõusnud Saksamaa populaarseimaks parteiks, kuid teised parlamendiparteid keelduvad AfD-d valitsusse laskmast.
Kevadel otsustas Saksa luureteenistus BfV, et AfD on paremäärmuslik radikaalne äärmusliikumine, mille eesmärk on õõnestada Saksamaa demokraatiat. AfD kaebab otsuse kohtusse.
Saksamaa föderaalpolitsei teatas aastaid varem, et osa AfD parteiorganisatsioonidest on tõestatult paremäärmuslikud.
Suurem osa AfD toetusest tuleb endisest kommunistlikust DDR-ist ehk Ida-Saksamaalt, kus suhted Venemaaga on soojemad, valitseb nostalgia autoritaarsuse järele ja kus lääneriike vaadatakse kriitiliselt.
AfD suhteliselt mõõdukamat Alternative Mitte tiiba esindav Alice Weidel on püüdnud partei mainet pehmendada, et see rohkem meeldiks tavalistele valijatele ja läänesakslastele.
Weidel ise on kohtunud Ungari autokraatliku peaministri ja Ukraina toetuse blokeerija Viktor Orb?niga, aga on püüdnud soojendada ka AfD suhteid lääneriikide ja USA presidendi Donald Trumpiga. Kevadel korraldas AfD arutelu Trumpi endise nõuniku, miljardär Elon Muskiga.
Weidel kardab, et sellised intsidendid nagu Chrupalla avaldused kahjustavad partei mainet, katkestavad Maga toetuse Ameerika Ühendriikides ja hävitavad seeläbi Weideli valimisedu võimalused, ütleb CDU-d esindav parlamendi Bundestagi luurekomisjoni liige Marc Henrichmann.
Weidel pöördus läinud teisipäeval Bundestagis toimunud pressikonverentsil oma partei poole.
Me ei tohiks nii jätkata, sõnas ta, me ei saa seda endale lubada ja me ei taha seda.
Venemaaga seotud süüdistused ei paranda AfD mainet Saksamaa parempoolsete silmis. Liidukantsler Friedrich Merz teatas laupäeval, et CDU ei tee AfD-ga kunagi koostööd.
Merz, kes on samuti migrantide kriitik ja AfD-ga sarnaselt parempoolne konservatiiv ütles, et AfD-l ja CDU-l pole „midagi ühist”.
Liitlased on AfD-le olulised, sest Saksamaal pole lähiajaloos kunagi olnud ühepartei valitsust.
The post Saksamaal käärib: oht pole Venemaa, vaid hoopis Poola appeared first on eestinen.