USA Donald Trumpi administratsioon valmistub ukrainlaste väljasaatmiseks sõjast laastatud kodumaale, edastades lõpliku väljasaatmiskorralduse, samal ajal kui valitsus püüab väljasaatmisi suurendada ja Ukraina püüab tihendada suhteid Washingtoniga.
USA justiitsministeerium teatas kolmapäeval kohtule esitatud avalduses, et USA valitsusel on plaanis 41-aastane Roman Surovtsev Ukrainasse välja saata juba esmaspäeval. Tema advokaadid ütlesid, et näib, et migratsiooni- ja tolliamet võib proovida välja saata „märkimisväärse arvu” Ukraina kodanikke ning et teistele kinnipeetavatele öeldakse, et nad saadetakse välja „esmaspäeval sõjaväelendudega Ukrainasse või Poola”, vahendab Washington Post.
Ukraina suursaadik Ameerika Ühendriikides Olha Stefanišõna ütles, et saatkond on teadlik „umbes 80 Ukraina kodanikust”, kellel on lõplik väljasaatmiskorraldus „USA seaduste rikkumise tõttu”. Ta ütles, et USA võimud töötavad väljasaatmiste logistilise korraldamise kallal, „võttes arvesse otsese rahvusvahelise lennuühenduse puudumist Ukrainasse”.
„Tuleb märkida, et väljasaatmine on laialdaselt kasutatav õiguslik mehhanism, mis on ette nähtud enamiku maailma riikide migratsiooniseadustega,” ütles Stefanišõna. „See on rutiinne protseduur, mida kohaldatakse kõigi välisriikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes, kes rikuvad oma viibimistingimusi Ameerika Ühendriikides, olenemata nende kodakondsusest.”
Ukrainal on kombeks teha mitte täielikult koostööd USA püüdlustega teatud immigrantide, näiteks Nõukogude Liidus sündinud Surovtsevi väljasaatmisel, kelle kodakondsus on aastakümneid olnud ebaselge. See võib aga muutuda, kuna Ukraina püüab tõrjuda Venemaa rünnakuid, värvata sõdureid ja säilitada USA valitsuse toetust.
„USA võib deporteerida nii palju inimesi kui tahab,” ütles Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik, kes rääkis anonüümselt poliitikaküsimuse arutamisel. „Leiame neile hea kasutuse.”
Surovtsevi advokaadid Eric Lee ja Chris Godshall-Bennett ütlesid, et nad on mures, et ukrainlased ja teised endised Nõukogude Liidu kodanikud on ohus, et nad saadetakse välja ilma võimaluseta väljasaatmisele vastu protestida.
„Vähemalt mõnel juhul näib, et kinnipeetavatele ei anta õigust enne väljasaatmist näidata väljasaatmise hirmu. See on ebaseaduslik,” öeldi avalduses. „Ukraina on sõjapiirkond, riigis on praegu sõjaseisukord ja on tõenäoline, et kõik väljasaadetavad kutsutakse sundkorras armeesse ja saadetakse rindele, kus neil on suur tõenäosus surra.”.
USA siseministeeriumi pressiesindaja ütles avalduses, et „operatiivse julgeoleku tõttu ei kinnita ICE tulevasi väljasaatmisoperatsioone”, kuid et Surovtsev on „saanud täieliku õiglase menetluse” ja et „iga kinnipeetav saab õiglase menetluse ja tema nõuded kuulatakse ära”.
Washington Post rääkis vähemalt kahe teise kinnipeetava perekondadega, kellele öeldi, et nad saadetakse Ukrainasse tagasi juba esmaspäeval.
Andrei Bernik ütles intervjuus, et ICE ametnikud teatasid talle hiljuti, et ta lendab tšarterlennukiga Poola ja antakse seejärel üle Ukraina võimudele, kes viivad ta Ukrainasse. Bernik ütles, et ta saabus USA-sse 13-aastaselt 1990. aastal juudi põgenikuna Nõukogude Liidust. Ta ütles, et ühel hetkel oli tal roheline kaart ja et ta oli üritanud saada Ukraina passi, kuid ei saanud seda kunagi.
Bernik mõisteti süüdi teise astme mõrvas enam kui kümme aastat tagasi. California kuberneri Gavin Newsomi kantselei andmetel olid Bernik ja tema pereliikmed tülis oma äripartneriga ning Berniku lahkudes tulistas ta oma autost lasu ja „tabas kogemata oma sugulast ning tappis ta”. Newsom muutis oma karistust 2022. aastal, andes talle võimaluse taotleda varem tingimisi vabastamist, öeldes, et kuigi Bernik pani toime raske kuriteo, oli ta „näidanud üles pühendumust enesetäiendamisele ja rehabilitatsioonile”.
„Ma väärin väljasaatmist, aga mitte sõjatsooni – mitte sinna, kus praegu sõda käib,” ütles Bernik. „Kuidas te saate mind välja saata kuhugi, kus sõda käib?”
Kodumaale tagasi saadetud ukrainlaste arv on vähenenud, kuna pommid on linnad varemeteks muutnud ja üle 5 miljoni inimese on põgenenud teistesse riikidesse. Kui 80 inimest välja saadetakse, oleks see viimaste aastate kõrgeim arv. ICE andmete kohaselt saadeti 2024. eelarveaastal USA-st välja 53 ukrainlast.
Rahvusvaheliste lepingute kohaselt ei tohiks ametnikud saata inimesi riikidesse, kus neid võidakse taga kiusata või piinata. Isegi paadunud kurjategijaid peaks piinamise eest kaitsma. Kuid pooldajate sõnul nihutab Trumpi administratsioon nende põhimõtete piire, püüdes saata kriminaalse taustaga inimesi sellistesse riikidesse nagu kodusõja lävel olev Lõuna-Sudaan ja nüüd Ukraina.
Surovtsev, kes sündis enne Ukraina iseseisvumist 1991. aastal, saabus USA-sse seaduslikult koos oma perega 4-aastaselt, asus elama Californiasse ja sai alaliseks elanikuks. Poisina aitas ta emal päeval kodusid ja öösel advokaadibüroosid koristada. Kohtuprotokollides ütlesid tema advokaadid, et ta hakkas lapsena väikseid mänguasju varastama, sest ta ei tahtnud, et teised lapsed teaksid, et ta on vaene.
18-aastaselt pani ta toime sissemurdmise. 19-aastaselt pani ta koos sõpradega toime mootorratta relvastatud röövi. Ta veetis üle 11 aasta California osariigi vanglas.
Migratsioonikohtunik andis 2014. aastal korralduse ta välja saata. Sel ajal ütlesid Ukraina ametnikud, et nad ei saa kinnitada tema kodakondsust. Venemaa, kellel on tagasisaatmiste keeldumise ajalugu, keeldus samuti teda vastu võtmast. Seejärel oli ICE sunnitud Surovtsevi USA-s vabastama, kuna Ülemkohus otsustas 2001. aastal, et kinnipeetavaid ei saa lõputult kinni pidada.
Järgmise kümnendi jooksul sai Surovtsevist uuestisündinud kristlane, ta abiellus USA kodanikuga, sai kaks last – nüüdseks 5- ja 3-aastased – ning asutas Dallase piirkonnas värvimisfirma. Ta registreeris end ICE-s vastavalt vajadusele. Augustis arreteerisid politseinikud ta uuesti president Donald Trumpi kampaania ajal, mille eesmärk oli massiliselt deporteerida dokumenteerimata immigrante, sealhulgas ka neid, kes olid varem vabastatud.
Samal kuul esitas ta Texases föderaalse hagi vabastamise nõudes, öeldes, et teda tõenäoliselt Ukrainasse ei deporteerita. Samuti veenis ta California osariigi prokuröre septembris kohtus tühistama tema autovargusega seotud süüdimõistvad kohtuotsused, lootes taastada seadusliku staatuse, väites, et ta tunnistas end süüdi, teadvustamata, et teda võidakse deporteerida. Ülemkohus on öelnud, et sellised kokkulepped on põhiseadusega vastuolus. Ta on palunud migratsioonikohtul oma juhtum uuesti läbi vaadata.
31.oktoobril lükkas Trumpi poolt määratud kohtunik Texase põhjapiirkonnas, ringkonnakohtunik James Hendrix tagasi Surovtsevi vabastamisavalduse, öeldes, et tema väljasaatmiskorraldus on „vaieldamatult kehtiv” ja et ta võidakse deporteerida Venemaale või kolmandasse riiki, kui Ukraina keeldub teda vastu võtmast. Ta märkis, et alternatiivsetesse riikidesse väljasaatmised on Trumpi ajal muutunud tavalisemaks.
Hendrix märkis ka, et Ukraina on „praegu Ameerika Ühendriikidega koostööaltim”. Ta kirjutas, et Ameerika ametnikud on investeerinud Ukrainasse miljardeid dollareid, lubanud aidata riigil sõjast taastuda ja pidanud läbirääkimisi riigi maavarade osa üle.
„Pole üllatav, et nende pingutustega on kaasnenud Ameerika ettepanekud isikuid Ukrainasse välja saata,” kirjutas Hendrix.
USA ringkonnakohtunik Ada Brown, kes on samuti Trumpi määratud kohtunik, blokeeris väljasaatmise selle nädala alguses kuni 13. jaanuarini, kuid tühistas oma otsuse neljapäeval.
Surovtsevi advokaadid väitsid, et ta väärib uut vestlust varjupaigaametnikuga, et teha kindlaks, kas tal on mõistlik hirm Ukrainasse väljasaatmise ees, kuna viimase kümnendi jooksul on nii palju muutunud.
ICE ohvitserid äratasid Surovtsevi neljapäeval kell 5.30 Texase osariigis Alvarados asuvas Prairielandi kinnipidamiskeskuses ja käskisid tal oma asjad pakkida. Kohtuprotokollide kohaselt väljendas ta taas hirmu Ukrainasse või kolmandasse riiki väljasaatmise ees, kuid ohvitserid keeldusid talle „mõistliku hirmu vestlust” andmast. Advokaatide sõnul pandi ta bussi, kuid umbes 90 minutit hiljem toodi ta tagasi kinnipidamiskeskusesse.
„Ta on korduvalt oma ICE valvuritele teatanud, et kardab Ukrainasse väljasaatmist, riiki, mis on praegu sõjas ja sissetungi all,” kirjutasid tema advokaadid kohtule esitatud avalduses. „Lisaks suurele tõenäosusele, et hr Surovtsev tapetakse Venemaa sõjaväe poolt, seisab ta silmitsi suure tõenäosusega ka tagakiusamisega Ukraina võimude poolt, kuna ta on vene, mitte ukraina keelt kõnelev välismaalane.”
Ukraina mehed vanuses 18–60 peavad registreeruma sõjaväe värbamisbüroodes. Üle 22-aastased mehed ei tohi riigist lahkuda, välja arvatud erandjuhtudel. Kolme või enama lapsega isikud, puudega sugulase eest hoolitsejad või need, keda peetakse meditsiiniliselt teenistuskõlbmatuks, võivad olla vabastatud värbamisest, mis algab praegu 25. eluaastast. Ülikoolid ja teatud ettevõtted, mis panustavad Ukraina sõjategevusse või riigi majandusse, võivad taotleda, et mõned meessoost üliõpilased või töötajad jäetaks samuti mobilisatsioonist välja.
Ukraina keel on Ukraina ametlik keel, kuigi paljud ukrainlased räägivad endiselt vene keelt. Sõda on õhutanud kasvavat liikumist vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste seas, et nad läheksid üle ukraina keelele. Inglise keel on Ukrainas samuti üha levinum ja 2024. aasta seadus kehtestas selle riigi ametlikuks keeleks rahvusvahelises suhtluses.
The post USA saadab ukrainlased välja appeared first on eestinen.