Euroopa Nõukogu ettepanek luua Ukrainale rahvusvaheline tribunal võib eelarveprobleemide tõttu ohtu sattuda. Euroopa rahastajad leiavad, et USA jätkab Trumpi ajal Kiievi toetamisest eemaldumist, mis raskendab eurooplaste raha kogumist kulude katteks.
Ukraina vastu suunatud agressioonikuritegude arutamiseks loodud eritribunali loomine on sattunud eelarveraskustesse, ütlesid mitmed asjaga kursis olevad allikad Euronewsile, rõhutades Euroopa riikide väljakutseid oma rahaliste kohustuste täitmisel ilma USA toetuseta.
Eritribunali loomises leppisid kahepoolselt kokku Euroopa Nõukogu ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski juunis ning selle tõhusaks toimimiseks on vaja rahastamist mitmelt partnerilt.
Euroopa rahastajad muretsevad nüüd, et USA jätkab oma mitmepoolsetest institutsioonidest eemaldumise poliitikat, mis raskendab nende raha kogumise jõupingutusi.
Kuigi Euroopa Nõukogu koosneb ametlikult 46 liikmest, saab iga riik, kes soovib, osaleda eritribunali töös.
Kuna Washingtonist tuleb Ukrainale vähem raha, on tribunali elluviimine ise ohus, ütlesid kolm asjaga kursis olevat allikat Euronewsile anonüümsuse tingimusel, kuna küsimust arutatakse endiselt eraviisiliselt.
Eurooplased mõistavad, et nad peavad tegema raskeid valikuid, milliseid projekte rahastada, kuna suurem osa Ukrainaga seotud rahalisest, humanitaar- ja sõjalisest abist langeb nende õlgadele, kuna USA taganeb.
Euroopa Nõukogu esitas algselt eelarve projekti, mis sisaldab tribunaliga seotud tegevuskulusid kokku ligikaudu 75 miljonit eurot aastas, väidavad kolm asjaga kursis olevat allikat.
Lisarahastus ruumidele ja turvalisusele suurendab kulusid veelgi. Tribunali võõrustaks Holland.
Asjaga kursis olevate inimeste sõnul peaks EL aastas panustama 10 miljonit eurot.
Euroopa G7 riigid, nimelt Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriik on Euroopa Nõukogu peamised rahastajad. Praeguses etapis pole selge, kas nad osalevad tribunali iga-aastases rahastamises, ja nad ei osale ka projektis aktiivselt, väidavad neli asjaga kursis olevat allikat.
Euronews võttis kommentaaride saamiseks ühendust Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi valitsuste ning Euroopa Komisjoniga, kuid loo avaldamise ajaks vastust ei saanud.
„Euroopa Nõukogul pole selles etapis kommentaare anda. Läbirääkimised liikmesriikidega on pooleli,” ütles pressiesindaja Euronewsile.
Euroopa Nõukogu on Strasbourgis asuv valitsustevaheline organisatsioon, mis edendab demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid 46 liikmesriigis.
See hõlmab Euroopa Inimõiguste Kohust ja on Euroopa Liidust eraldi institutsioon.
Tribunali loomist palusid Ukraina ametnikud spetsiaalselt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) töö täiendamiseks. Viimane ei saa menetleda sõja „pidamise” kuritegu, vaid pigem sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid.
Töö alustamiseks peab tribunali liikmeteks olema minimaalne arv osalevaid riike.
Ukraina puhul pole liikmete arvu ühe allika sõnul veel kindlaks määratud.
Minimaalne arv on tavaliselt 16, kuigi Ukraina puhul peab ekspertide sõnul liituma rohkem riike. Allikate sõnul pole oluline mitte ainult osalejate arv, vaid ka osalejate olulisus ja mõju rahvusvahelistes suhetes.
The post Tagasilöök: Ukraina eritribunali ei pruugi tulla, kuna raha pole appeared first on eestinen.