Soome riigikaitse kõrgkooli sõjandustehnoloogia dotsent Juha Honkonen tõi välja president Alexander Stubbi sõnad ja ütles Iltalehtile, et peab tuumarelvade üldist arengut väga murettekitavaks.
Viimastel aastatel on avalikkuses palju räägitud [tuumarelvade] kasutamisest ja potentsiaalsest kasutamisest, nii otseselt kui ka kaudselt, ning süsteemide arendamine on edenenud. Me siseneme tõepoolest uude ajastusse, hindab Honkonen.
Stubb ütles eile esmaspäeval 3. novembril riigikaitse kursuse avamisel, et suurriikide senine strateegiline stabiilsus on muutumas.
Oleme sisenenud uude tuumarelvade ajastusse, kus kahjuks tuumarelvade tähtsus kasvab, ütles Stubb.
Honkoneni sõnul on Venemaa moderniseerinud suure osa oma varustusest ja sama on tegemas ka Ameerika Ühendriigid. USA alustas strateegiliste relvade ja relvasüsteemide moderniseerimist endise demokraadist presidendi Barack Obama ametiajal ning protsess on käimas.
Ja Hiina suurendab ilmselt oma tuumaarsenali üsna kiires tempos, märkis ta.
Neljapäeval üllatas USA president Donald Trump kõiki, öeldes, et Ameerika Ühendriigid alustavad tuumakatsetusi. Trumpi sõnul algavad need „kohe”.
„Teiste riikide tuumakatsetusprogrammide tõttu olen andnud sõjaministeeriumile [endine kaitseministeerium] korralduse alustada tuumarelvade katsetamist sarnases ulatuses,” edastas Trump.
Pressikonverentsil selgitas Stubb, et ta ei viidanud otseselt USA jutule tuumarelvade katsetamise alustamisest.
Praktikas on tuumarelvade arv, mis hakkas pärast 1980. aastaid järsult vähenema, taas tõusma hakanud. Kui veebruaris aeguvat ja strateegilisi tuumarelvi piiravat USA ja Venemaa vahelist Uue Starti lepingut ei uuendata, hindab Honkonen, et tuumarelvade arv kasvab veelgi kiiremini kui praegu.
Halvimal ajal oli Nõukogude Liidul ja USA-l 1980. aastatel kümneid tuhandeid tuumarelvi, tänapäeval on neid umbes 3000. Pikaajaliste kontaktide ja läbirääkimiste abil on tehtud märkimisväärseid edusamme.
Kui selline läbirääkimisprotsess katkeb ja usaldus kaob, on läbirääkimiste teele naasmine palju raskem ja viib tõenäoliselt tuumarelvastumise võidujooksu mingil kujul uue alguseni. Peaksin suureks mureks seda, et läbirääkimiskontakt peamiste tuumariikide vahel katkeb, sõnab ta.
Kui läbirääkimiskontakt katkeb, „ei tule sellest midagi head”, leiab ta.
Usaldus peaks mingil tasemel säilima, kuid see on selgelt puudulik, tõdeb ta.
Trumpi avaldused olid segadusttekitavad, kuna ta keeldus hiljem selgitamast, kas ta pidas silmas tuumarelvasüsteemide, st tuumarelvade kandeseadmete, näiteks rakettide katsetamist või tegelikke tuumarelvakatsetusi, mis on 1996. aasta tuumakatsetuste keelustamise lepinguga keelatud.
Wall Street Journali andmetel keeldus Valge Maja ka päev pärast Trumpi kommentaare vastamast küsimustele üksikasjade kohta. Lisaks on Trumpi energeetikaminister edastanud avalikkusele sõnumi, mis on vastuolus Trumpi tuumarelvadega seotud seisukohaga, vahendab New York Times.
Honkonen kirjeldab Trumpi tuumakatsetuste avaldust kui „üsna lõdvalt sõnastatut”. Ta ei taha spekuleerida, mida Trump täpselt mõtles.
Ta tahtis alustada tuumarelvade katsetamist võrdsetel alustel teiste tuumariikidega ja mõned eksperdid tõlgendavad seda nii, et tegelikult ei tehta midagi, sest teised suured tuumariigid pole tuumakatsetusi kolmkümmend aastat läbi viinud, märgib ta.
Teised, ka USA administratsioonis, tõlgendavad asja nii, et USA tahab alustada tavapäraste plahvatuskatsetustega tuumalõhkeainetega.
Mida Trump oma lõdva sõnastusega taotleb?
Ma ei ole poliitika, vaid sõjatehnoloogia ekspert, aga see kõlab nii, nagu oleks see tema viis läbirääkimisteks ja küsimuste arutamiseks. Ma näeksin seda peamiselt läbirääkimistaktikana, ütleb Honkonen.
Kui Trump tõesti tahab alustada tuumaplahvatusi, oleks see väga oluline muutus. Venemaa on muuhulgas teatanud, et alustab samuti tuumakatsetusi.
Wall Street Journali andmetel viis Ameerika Ühendriigid oma viimase korraliku tuumakatsetuse läbi 1992. aastal. Hiina viimane katsetus toimus 1996. aastal ja Venemaa viimane teadaolev katsetus 1990. aastal. Ainult Põhja-Korea, kes pole tuumakatsetuste keelustamise lepingut allkirjastanud, viib endiselt läbi plahvatustega seotud tuumakatsetusi.
Kui Trump peab silmas tuumasüsteemide või -tarnevahendite katsetamist, ei oleks see praeguse olukorraga võrreldes suur muutus. Honkoneni sõnul katsetavad kõik tuumariigid oma tuumasüsteeme enam-vähem regulaarselt. Katseid viiakse läbi ilma tuumalõhkeaineteta.
On ka kolmas võimalus. Tuumakatsetuste keelustamise lepingu kohaselt on tuumaplahvatused keelatud, kuid Honkoneni sõnul on üldiselt lubatud nn subkriitilised tuumakatsetused. See on katsetus, mille käigus toimub tuumarelvas kasutatavaga sarnane ahelreaktsioon, kuid reaktsiooni kontrollitakse nii, et see ei vii plahvatuseni.
Natuke nagu kütuse kasutamine tuumaelektrijaamades. Seal toimub samuti ahelreaktsioon, aga see toimub kontrollitud viisil, seega midagi plahvatuslikku ei juhtu. Välja arvatud juhul, kui nendes tuumaelektrijaamades midagi valesti läheb, selgitab Honkonen.
Pühapäeval ütles Trump, et sellised riigid nagu Hiina ja Venemaa viivad läbi maa-aluseid tuumakatsetusi, millest avalikult ei teata. Esmaspäeval eitas Hiina välisminister, et Hiina katsetab tuumarelvi.
Venemaa katsetab, Hiina katsetab, aga nad ei räägi sellest. Ma ei taha olla ainus riik, mis ei katseta, ütles Trump CBS-i saates 60 minutit.
Kui Trump pidas silmas subkriitilisi katsetusi, siis pole nende läbiviimises midagi uut ega imelist. Honkoneni sõnul viiakse subkriitilisi tuumakatsetusi läbi kõigis tuumariikides, sealhulgas Ameerika Ühendriikides.
Vahe seisneb selles, et Ameerika Ühendriikides teatatakse subkriitilistest tuumakatsetustest, mis Honkoneni sõnul on muu hulgas seotud nende rahastamisega. Venemaal ja Hiinas seevastu subkriitiliste tuumakatsetuste läbiviimist ei avalikustata.
Honkoneni sõnul pole Hiinal ega Venemaal mingit võimalust salaja päris tuumakatsetusi läbi viia, isegi kui need toimuksid maa all. Plahvatused vabastavad nii palju energiat, et nende tekitatud vibratsioonid avastatakse. Kui need taaskäivitataks, oleks see oluline muutus ja tuumarelvadega seotud olukord halveneks veelgi.
Olenemata sellest, kas Ameerika Ühendriigid viiksid läbi tuumaplahvatusi, aga kui võimalus on tekkinud, kas see iseenesest on kuidagi ohtlik?
See on murettekitav, märgib Honkonen.
Honkonen viitab valdkonna ekspertide hallatavale Viimsepäeva kellale, mis illustreerib tuumakatastroofi tõenäosust. See nihutati jaanuaris rekordiliselt lähedale keskööle. Kellal on selle katastroofi keskööni jäänud 89 sekundit.
Trump postitas neljapäeval sotsiaalmeedia sissekande tuumakatsetuste kohta mõni minut enne kohtumist Hiina liidri Xi Jinpingiga Lõuna-Koreas. Varem oli Venemaa president Vladimir Putin kiidelnud tuumajõul töötavate tiibrakettide ja tuumatorpeedo edukate katsetustega.
Honkoneni sõnul hõlmavad mõlemad Venemaa katsetused tuumarelva kandeseadet.
Wall Street Journali andmetel on USA ametnike ja analüütikute seas leviv teooria, et Trump püüab saada suuremat mõjuvõimu võimalikeks tulevasteks läbirääkimisteks Venemaa ja Hiinaga.
Venemaa on teinud ettepaneku pikendada strateegilisi tuumarelvi piiravat uut START-lepingut aasta võrra. USA meedia andmetel on Trump väljendanud oma avatust ettepanekule, kuid läbirääkimisi pole veel korraldatud.
Teine teooria on see, et Trump soovib anda Ameerika Ühendriikidele rohkem võimalusi tuumarelvade katsetamiseks. Kolmas võimalus on see, et Trump peab silmas tuumarelvasüsteemide katsetamise suurendamist. Trumpi energeetikaminister Chris Wright arvas, et Trump pidas silmas neid.
Usun, et katsetused, millest me räägime, on süsteemikatsetused. Need ei ole tuumaplahvatused, ütles ta Fox Newsile.
The post Soomes on tekkinud ärevus seoses tuumarelvade kasutamise kasvuga appeared first on eestinen.