Kodukindlustus ei kata sõja, relvastatud konflikti või muude sarnaste ühiskondlikku korda destabiliseerivate sündmuste põhjustatud kahjusid, ütleb Lähitapiola ekspert Tuomo Kosola.
Iltalehti uuris, mis juhtub, kui kriisiolukorras hävib kodu.
Kosola sõnul on kindlustus loodud individuaalsete kahjude katmiseks, mistõttu on ulatuslikud ja ettenägematud riskid, näiteks sõda kindlustustingimustest välja jäetud.
Ka Pohjola Kindlustuse kindlustustingimused sätestavad sama, ütleb seltsi varakindlustuse juht Markus Uimonen:
Kahjukindlustus ei kata tuumavastutuse seaduses kirjeldatud tuumakahjustusest tekkinud kahju ega tuumareaktsioonil või ioniseerival kiirgusel põhineva materjali, seadme või relva tekitatud kahju, olenemata kahju tekkimise kohast või sõjast või relvastatud konfliktist.
Soome rahanduse esindusorganisatsiooni Finanssiala ry taristu- ja turvalisusjuht Niko Saxholm kommenteeris 2022. aastal Iltalehtile, et sarnane tingimus on igas kindlustusseltsis.
Saxholm selgitas, et kindlustuse puhul makstakse tekkinud kahjud klientide maksetest. Seda rahasummat saab kasutada hüvitise maksmiseks neile vähestele inimestele, kes kahju kannatavad. Sõjas aga suurenevad kõigi riskid märkimisväärselt, seega suurenevad ka kindlustushüvitise kulud.
See on risk, mida ei suuda kliendid kinni maksta, märkis ta.
Aga kui majja lendab näiteks droon? Septembris tabas Vene droon Poola idaosas Wyrykis elamut (hiljem selgus, et see oli siiski Poola enda õhutõrje rakett). Droonid sisenesid Poola õhuruumi, kui Venemaa viis läbi ulatusliku droonirünnaku Ukraina vastu.
Lähitapiola esindaja Tuomo Kosola sõnul rakendatakse ka sellises olukorras sama põhimõtet, mis puudutab sõda, relvastatud konflikti või muud sarnast sündmust, mis destabiliseerib ühiskondlikku korda.
„Kui Vene droon tabaks Soomes elamut, oleks see tõenäoliselt relvastatud konflikt, mis tähendab, et kahju ei oleks hüvitatav. Kahju ja selle hüvitatavust käsitletakse aga igal üksikul juhul eraldi,” sõnab ta.
Sõjaväeõppuste tekitatud kahju on eraldi teema.
„Kindlustus ei kata kahju, mis hüvitatakse mõne seaduse või muu lepingu alusel. Ma saan aru, et riik vastutab sõjaliste õppuste tekitatud kahju eest kahjude hüvitamise seaduse kohaselt, sel juhul ei ole tegemist hüvitatava kahjuga,” ütleb Kosola.
Kuni kindlustusturg toimib, on olukord selge. Kuid sõjaolukorras kaob varakindlustuskaitse väga kiiresti, ütleb sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi pensioni- ja erakindlustuse üksuse konsultant Outi Aalto.
Eluasemeid kasutatakse laialdaselt inimeste laenude tagatisena, seega on küsimus rahaliselt oluline, ütleb Aalto.
Riikliku hüvitise küsimustega tegeleb riigikassa, mis allub rahandusministeeriumile.
Riigikassa volitused kahju hüvitamise küsimustes põhinevad aga alati kas seaduse sättel või pädeva asutuse korraldusel, ütleb hüvitiste haldur Katja Järveläinen.
Järveläineni sõnul ei ole kehtivas seadusandluses sätteid, mille alusel riigikassa saaks eraisikutele sõjast põhjustatud varalist kahju hüvitada.
Justiitsministeerium teatab samuti, et kehtiv eriolukorra seadus ei sisalda mingeid regulatsioone, mis üldiselt puudutaksid sõja ajal tekkinud varalist kahju.
Eriolukorra seaduse eesmärk on muu hulgas kaitsta elanikkonda ja säilitada kodanikuühiskonda ning võimaldada ametiasutustel tegutseda ka erandlikes oludes. Eriolukorra seaduse hüvitamise regulatsioonid hõlmavad ainult eriolukorra seaduse volituste kohaldamisest tekkinud kahju.
Loomulikult peavad riik ja kindlustussektor läbirääkimisi selle üle, millist kindlustuskaitset kindlustusseltsid saavad jätkuvalt pakkuda. Seejärel peame seadma prioriteedid, sõnab Aalto. Tema sõnul on Ukrainast saadud õppetunde kogutud varustuskindluskeskuse kaudu.
Ukrainas on prioriteediks seatud elu-, tervise- ja liikluskindlustus. Alates 2023. aastast on ka ettevõtete kindlustus taas suurenenud. Lisaks on Ukrainas välja töötatud uusi kindlustustooteid spetsiaalselt sõjaga seotud riskide jaoks.
Kuulsime, et uusi asju saab kiiresti välja töötada. Pidasin positiivseks sõnumiks, et riik ja kindlustussektor on koos paindlikult lahendusi välja töötanud, ütleb Aalto.
Aalto sõnul on viimastel aastatel tehtud pingutusi suuniste väljatöötamiseks.
Eriolukorra seadust vaadatakse praegu läbi ja selles kontekstis kaalutakse neid küsimusi palju. Lõppude lõpuks on meil eriolukorra seaduses kindlustust puudutavad paragrahvid, mis võimaldavad erandjuhtudel anda leevendust nii kindlustusandjatele kui ka kindlustusvõtjatele, et kindlustusturg jääks toimima. Oluline on see, et elanikkonna toimetulek oleks tagatud ja majandus pinnal püsiks.
Ukraina on samuti õppinud, et ülesehituse olukorras saab vajadusel regulatsioone leevendada.
Kõikidele küsimustele ei ole aga võimalik eelnevalt vastuseid anda, vaid olukorda käsitletakse vastavalt vajadusele eraldi, ütleb Aalto.
Ka pangad püüavad sõjaolukorras leida viise klientide finantsolukorra leevendamiseks, öeldi S-pangast.
Sõda on meie ühiskonnas tõeliselt erandlik olukord, kus kõik erinevad osapooled tegutsevad loomulikult ühise eesmärgi nimel, st olukorra stabiliseerimise ja ühiskonna toimimise parimal võimalikul viisil tagamise nimel, edastati S-pangast.
Pangad järgivad kehtivaid seadusi ja ametiasutuste juhiseid. Eriolukorra ajal võivad jõustuda finantsasutusi puudutavad erieeskirjad või juhised, mida S-panga info kohaselt rakendavad pangad koos ametiasutustega.
Sellises olulises kriisiolukorras otsib ja pakub pank loomulikult ka võimalusi klientide finantsolukorra leevendamiseks, näiteks kui nende sissetulekute tase langeb sõjaväkke kutsumise tõttu või kui sõja ajal juhtub nende või nende koduga midagi.
The post Hea teada: Mis saab, kui droon hävitab Soomes elumaja appeared first on eestinen.