Finantsasutustel on eriolukorra ajal käsutuses lai valik vahendeid, ütleb Soome Finantsstabiilsuse Järelevalveameti (RVV) peadirektor Jaakko Weuro.
Äärmuslikel juhtudel saab rahalistes raskustes kodanike võlatingimusi ametliku otsusega leevendada, vahendab Iltalehti.
Weuro väidab, et tegemist on majandusšokiga, millega Soomel on vähe kogemusi.
Tema sõnul on eriolukorra ajal kõigi huvides, et olukord püsiks võimalikult stabiilne.
Julgen hüpoteeklaenu võtjatele öelda, et muretsemiseks pole põhjust. Eriolukorra ajal laenude lõpetamist ja kodude sundmüüki kindlasti ei toimu, ütleb ta.
Soome OP-panga finantsjuht Laura Hakamies ütles eelmisel nädalal Iltalehti artiklis, et laenulepingud jätkuvad eriolukorra ajal põhimõtteliselt muutmata kujul.
Kui peaks juhtuma midagi ebatavalist ja ettenägematut, mis mõjutab laenu teenindamise tingimusi, teeb pank kliendiga koostööd, et leida lahendusi, mis on mõlema poole huvides, nagu ka muude eluolude muutuste korral, ütles ta.
Jaakko Weuro sõnul on eluasemelaenud pankade endi jaoks oluline rahastamisallikas. Tema sõnul on selge, et pangad ei ole huvitatud inimeste laenude tühistamisest.
Pangad sõltuvad oma klientidest, märgib ta.
Sel põhjusel peab Weuro tõenäoliseks, et pangad teevad eriolukorra ajal kõik endast oleneva, et tagada sõjas olevate inimeste laenud.
Lähtekoht ei ole kindlasti see, et rindel olevad inimesed peavad panka mobiiltelefoniga helistama ja läbi rääkima, ütleb ta.
Tõsiste kriisiolukordade korral võivad ametiasutused pankadele anda ka eraldi tegevusjuhiseid. Juhised on täpsustatud hädaolukorraks valmisoleku seaduse kõige rangemates volitustes.
Hädaolukorraks valmisoleku seaduse kohaselt saavad avaliku sektori asutused näiteks anda pankadele korralduse intressimäärad külmutada või neid piirata ja anda maksepuhkust.
Liikumisruumi on palju. See algab tavapärasest pangandusregulatsioonist ja ulatub kuni hädaolukorraks valmisoleku seaduseni, ütleb Weuro.
Hädaolukorraks valmisoleku seadus sätestab, et ametiasutustel on õigus reguleerida laenuandmise eesmärke ja seda, kes laene saavad.
Seda planeeritakse ja harjutatakse erinevat tüüpi ametiasutuste ja hädaolukorraks valmisoleku õppustel, räägib ta.
Kogu ühiskonda mõjutavate ulatuslike šokkide puhul on eesmärk lisaks üksikisikute olukorrale kindlustada ka pangandussektori stabiilsus, ütleb Weuro.
Muidugi pole see absoluutne, lisab ta.
Weuro sõnul on võimatu öelda, kuidas rahvusvahelised finantsturud reageerivad sõjale mõnes NATO riigis Euroopas.
See oleks täiesti uus olukord. Seetõttu ei saa me ette öelda, milliseid meetmeid oleks mõistlik rakendada, märgib ta.
Ametivõimud saavad ka pankadele esitatavaid nõudeid leevendada, et neil oleks rohkem puhvreid. Näiteks koroonapandeemia ajal teatasid Euroopa Keskpank ja Finantsjärelevalve, et pangad võivad langeda alla teatud kapitali adekvaatsuse nõuete.
The post Hea teada: kui Soomes puhkeb sõda, mis saab eluasemelaenudest appeared first on eestinen.