Kiiev osales mitmeid kuid Moskvaga rahuläbirääkimistel, mille toimimisse ta tegelikult ei uskunud. Ometi saatis Ukraina president Trumpi diplomaatilise lahenduse püüdlustele innukalt vastu tulles oma diplomaadid Ameerika ja Venemaa kolleegidega voorude kaupa kohtumistele, isegi kui läbirääkimised andsid nappe tulemusi.
Nüüd, kus Trump on üha enam pettunud Moskva keeldumises kompromissile minna, rääkimata relvarahuga nõustumisest, näeb Kiiev võimalust suruda peale seda, mida ta on kaua oodanud. Ta soovib vähem läbirääkimisi ja rohkem relvi Venemaa ründamiseks, samuti karmimaid sanktsioone, et sundida Moskvat sõja lõpetamise üle tõsiselt läbi rääkima, vahendab New York Times.
Teisipäeval alustas Ukraina kõrgetasemeline delegatsioon mitmepäevast visiiti Washingtonis, et arutada tehinguid Ameerika relvade ostmiseks, mis on mõeldud sügavale Venemaa territooriumile rünnakute tegemiseks ja Ukraina kaitsmiseks õhurünnakute eest. President Volodõmõr Zelenski plaanib reedel külastada Valget Maja, et kokkulepped lõpule viia. Ta on toetanud Ameerika päritolu tiibrakette Tomahawk, mis tugevdaksid Kiievi võimet viia läbi pikamaarünnakuid.
Trump vihjas pühapäeval, et võib kasutada võimalust saata Ukrainasse võimsad raketid, et survestada Venemaa presidenti Vladimir Putinit relvi maha panema. „Ma võiksin öelda: „Kuulge, kui see sõda ei lahene, siis saadan neile Tomahawkid”,” ütles Trump Air Force One’i pardal.
Analüütikute sõnul tähistab Trumpi administratsiooni valmisolek arutada selliste relvade tarnimist ja kasutamist, millest Bideni administratsioon kategooriliselt keeldus, Washingtoni lähenemise muutust sõja lõpetamisele.
„Diplomaatilised pingutused ja rahuläbirääkimised olid pikka aega avaliku diskursuse esikohal ning alati, kui Ukraina püüdis seda narratiivi muuta, ei leidnud ta oma partneritelt, eriti Washingtonilt mõistmist,” ütles Kiievis asuva mõttekoja Uue Euroopa Keskuse direktor Sergi Solodki. „Nüüd näib, et me räägime sama keelt.”
Eksperdid kahtlevad, kas Tomahawkid suudavad mängu muuta. Raketid lastakse tavaliselt välja laevadelt või allveelaevadelt, mida Ukrainal mereväe puudumisel pole, ja Ameerika Ühendriikidel on saadaval vaid piiratud arv maapealseid raketikandjaid. Putin on öelnud, et ta ei oota, et Washington Ukrainale rakette tarnib, hoiatades samas ka sellise eskalatsiooni eest.
Sellegipoolest panustab Ukraina, et Venemaa-sisesed rünnakud majandusobjektidele nagu naftarajatised ja sõjalised sihtmärgid, näiteks relvatehased võivad Venemaa jaoks sõja kulusid tõsta ja lõpuks seda lahenduse poole lükata. Trump on sellele lähenemisviisile toetust avaldanud, kutsudes Ukrainat sel suvel üles oma territooriumi kaitsmise asemel „ründama”.
Trump ja Zelenski pidasid nädalavahetusel järjestikuseid telefonikõnesid, mida Zelenskõ kirjeldas kui väga produktiivseid relvade hankimise edendamisel. Küsimusele, kas ta kohtub Zelenskiga reedel, vastas Trump: „Ma arvan küll, jah.”
Zelenski ütles, et Ukraina delegatsioon Washingtonis peab lisaks Tomahawkidele läbirääkimisi õhutõrjesüsteemide ja mitmesuguste raketisüsteemide ostmise üle. Varem ütles ta, et Ukraina on koostanud nimekirja relvadest, mida ta soovib Ameerika Ühendriikidelt Euroopa fondide abil osta umbes 90 miljardi dollari väärtuses.
Delegatsioon peaks arutama ka tehingut Ukrainas toodetud droonide müümiseks Washingtonile ja ühise droonide tootmise alustamiseks.
Kiievi rõhuasetus tehingute sõlmimisele Washingtoniga näitab, et ta on õppinud rääkima Trumpi tehingukeelt. Samal ajal kui Bideni valitsus kulutas Ukraina abistamiseks kümneid miljardeid dollareid, on Trumpi valitsus keskendunud võimalustele teenida kasumit investeeringute ja müügi kaudu. Zelenski kasutas trumplikku keelt, nimetades õhutõrje ja rakettide ostmise pakkumist „megatehinguks”.
Ukraina delegatsiooni juhib Washingtonis peaminister Julia Svõrõdenko. Tal on kogemusi läbirääkimistel Trumpi valitsusega, kuna ta vahendas sel kevadel kõrge riskiga lepingut, mis andis Ameerika Ühendriikidele eelisjuurdepääsu Ukraina maavaradele.
Analüütikute sõnul on Washingtoni eemaldumine traditsioonilistest rahuläbirääkimistest Kiievi eelistatud lähenemisviisi suunas suuresti vastus Moskva otsusele läbirääkimisi venitada, samal ajal surmavaid rünnakuid süvendades. Trump, kes algselt kiitis Putinit, muutis sel suvel oma tooni, öeldes, et Venemaa juht räägib ilusti ja siis pommitab õhtul kõiki.
See muutus peegeldab ka Ukraina püüdlusi näidata Trumpile, et ta on läbirääkimislaua taga kõige mõistlikum partner. Kui Trump on viimastel kuudel rahu poole püüdlenud, nõustus Kiiev tema seatud tingimustega. See hõlmas relvarahu, millele Ukraina oli kunagi vastu seisnud, kuna kartis, et Moskva kasutab pausi uuesti rühmitamiseks ja ründamiseks. Ukraina nõustus ka Trumpi ettepanekuga kolmepoolseks kohtumiseks Zelenski ja Putiniga.
Eesmärk oli näidata, et Ukraina on valmis otsima viise sõja lõpetamiseks, samas kui Venemaa seda ei teinud. Moskva keeldus nii relvarahu rakendamast kui ka kolmepoolsel kohtumisel osalemast.
„Ukraina toetamine võib Trumpile anda palju kiiremaid ja palju paremaid tulemusi kui kellegi toetamine, kes pole valmis või ei soovi läbirääkimisi pidada,” ütles Ukraina uurimisinstituudi Prism Põhja-Ameerika programmi juht Oleksandr Kraeiv.
Kui kaugele see muutus jõuab, see selgub tulevikus. Pärast Gazas relvarahu saavutamist on Trump öelnud, et tahab keskenduda Ukraina rahulepingule. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles teisipäeval ajakirjanikele, et Venemaa tervitab selliseid kavatsusi ja jääb avatuks ja on valmis rahumeelseks dialoogiks.
Analüütikute sõnul on Kiiev püüdnud vaidlustada Trumpi uskumust, et Venemaa, mille sõdurid on lahinguväljal pikka aega ülekaalus olnud, on sõja võitja. Moskva, kuigi tema edusammud on olnud aeglased, on kasutanud paratamatuse mõistet, et väita, et Kiiev peaks nüüd rahulepinguga leppima, isegi kui see tähendab maa loovutamist. Trump toetas ideed, et Kiiev loovutab sõja lõpetamiseks territooriumi.
Augustis Ovaalkabinetis toimunud kohtumisel rõhutas Zelenski Venemaa aeglase edasiliikumise reaalsust, kasutades Ukraina lahinguvälja kaarti, mille Valge Maja töötajad olid molbertile üles pannud, teatas kohal viibinud Ukraina esimene välisministri asetäitja Sergi Kõslõtsa.
Zelenski juhtis tähelepanu sellele, et suur osa praegu Venemaa kontrolli all olevast Ukraina territooriumist oli okupeeritud enne Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi, kui Moskva annekteeris ebaseaduslikult Krimmi ja korraldas Ida-Ukrainas mässu. Zelenski lisas, et viimase 1000 päeva jooksul on Venemaa suutnud hõivata vähem kui 1 protsendi Ukraina territooriumist.
Kõslõtsa ütles, et Trump ja tema meeskond kuulasid tähelepanelikult ning et Ameerika president ei korranud kohtumise ajal enam oma varasemaid ettepanekuid, et Kiiev loovutaks rahulepingu saavutamiseks territooriumi.
Kas Zelenski jõupingutused aitasid muuta Trumpi arusaama sõjast, jääb selgusetuks. Kuid eelmisel kuul teatas Trump ootamatult sotsiaalmeedias, et Ukraina on Euroopa toel „positsioonil, et võidelda ja VÕITA kogu Ukraina tagasi selle algsel kujul”.
Kuigi Ukraina ametnikud on juba ammu tunnistanud, et Ukraina ei saa kogu oma territooriumi jõuga tagasi vallutada, tugevdas see postitus nende püüdlusi kindlustada endale rohkem relvi. Kiiev usub, et hoolimata kõigist Lääne toetatud julgeolekugarantiide juttudest saab ainult tohutu sõjaline võimendamine sundida Venemaad oma agressiooni peatama ja takistada tal uuesti sisse tungida.
„Peale sõprade ja relvade pole muid julgeolekugarantiisid,” ütles Zelenski ÜRO Peaassambleel eelmisel kuul, päev pärast Trumpi ootamatut seisukohavahetust. „Kui riik tahab rahu, peab ta ikkagi relvade kallal töötama. See on haige, aga see on reaalsus. Mitte rahvusvaheline õigus, mitte koostöö – vaid relvad otsustavad, kes jääb ellu.”
The post Ukraina rahuvalem: vähem kõnelusi, rohkem relvi appeared first on eestinen.