Poola on enam kui kümme aastat valmistunud halvimaks stsenaariumiks: Venemaa ja Lääne vahelise sõja eesliiniks muutumine.
Venemaa kasvavat agressiooni Euroopas silmas pidades ehitasid Varssavi sõjalised planeerijad riigi relvajõude üles, muutes need eelmisel 2024. aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni suurimaks Euroopa sõjaväeks. Sel aastal suurendati sõjalisi kulutusi 4,7%-ni sisemajanduse kogutoodangust – see on alliansi kõrgeim näitaja. Mitme miljardi dollari suurune kulutuslaine on teinud Poolast ühe suurima USA relvade ostja, vahendab Wall Street Journal.
Poola sõjaväe kasv on jõudnud haripunkti just siis, kui Venemaa president Vladimir Putin süvendab oma vastasseisu Läänega. Eelmisel kuul rikkus Poola õhuruumi umbes 20 Vene drooni, mis olid varustatud täiendavate kütusepaakidega, et aidata neil kaugemale lennata.
Sissetung, millele järgnesid teised mehitamata õhusõidukite vaatlused üle Euroopa, vallandas esimese vastasseisu NATO hävituslennukite ja Venemaa droonide vahel alliansi territooriumil – samm, mis Poola peaministri Donald Tuski sõnul viis riigi lähemale avatud konfliktile kui kunagi varem pärast Teist maailmasõda. Putin on drooniintsidendi eiranud ja väidab, et Euroopa valitsused ja NATO süüdistavad teda peaaegu iga päev provokatsioonides.
Venemaa 2022. aasta täiemahuline sissetung Ukrainasse ja hiljutised sammud alliansi proovilepanekuks on toonud esile Poola kaua ignoreeritud hoiatuse, et Venemaa soovib Putini juhtimisel taaselustada oma traditsioonilise mõjusfääri Ida-Euroopas.
Poola kannatas sajandeid Venemaa okupatsiooni all. Iga koolilaps saab teada, kuidas suuremad Euroopa impeeriumid, sealhulgas Venemaa, jagasid riigi 18. ja 19. sajandil omavahel, kustutades selle ajutiselt kaardilt. Teises maailmasõjas ei suutnud Ühendkuningriik ja Prantsusmaa takistada natside sissetungi riigile, hoolimata vastastikuse kaitse lepingutest. Kui Nõukogude Liit järgnes oma sissetungiga, viis see poole sajandini Moskva kanna all olemiseni.
Venemaa sammud Ukraina ja nüüd ka Euroopa vastu muudavad Poola poliitikakujundajad närviliseks, et nad on taas tulejoonel – ja seekord tahab Poola olla valmis.
„See on meie sõda,” ütles Tusk septembris Varssavi julgeolekufoorumil. „Me otsustasime relvastada Poola ja moderniseerida Poola armeed massiliselt.”
Poola sõjalised kulutused on muutnud Poola armsaks nii NATO idatiiva naabritele kui ka president Trumpile, kes soovib, et Euroopa hoolitseks rohkem oma julgeolekuvajaduste eest. Kohtumisel Poola uue presidendi Karol Nawrockiga avaldas Trump Poolale toetust viisil, mida ta on pakkunud vähestele teistele Euroopa riikidele.
„Oleme Poolaga kogu teekonnal ja aitame Poolal end kaitsta,” ütles ta.
USA kaitseminister Pete Hegseth ütles sel aastal Poola pealinna külastades, et Varssavi on „eeskujulik liitlane”.
Venemaa on oma kavatsuste osas NATO suhtes ebamäärane. Eelmise aasta lõpus ütles Venemaa kaitseminister Andrei Beloussov, et Moskva sõjavägi peab olema valmis konfliktiks alliansiga. Samal kaitseministeeriumi kohtumisel valas Putin ideele külma vett ja ütles, et Lääs hirmutab oma elanikkonda hirmuga, et Venemaa on valmis ründama. Selle kuu alguses ütles ta, et idee NATO ründamisest on jama ning et Euroopa peaks enne Venemaaga tüli alustamist tegelema oma rände- ja vägivallaprobleemidega.
Kreml on aga palunud Trumpil viia NATO väed ja relvad Kesk- ja Ida-Euroopast tagasi sinna, kus need olid enne bloki itta laienemise algust 1999. aastal. Lääne luureametnike sõnul esitas ta sarnase nõudmise endisele presidendile Joe Bidenile enne Ukraina sissetungi.
„Venemaa strateegia on Nõukogude Liidu taaselustamine,” ütles Poola kaitseminister Wladysław Kosiniak-Kamysz. Ja see teeb Poolast sihtmärgi.
Riik otsustas valmistuda uue konflikti võimaluseks pärast seda, kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Ukrainalt Krimmi poolsaare ja alustas varjatud sõda kontrolli pärast Donbassi piirkonna üle.
Kuigi suur osa Euroopast lootis, et see on Venemaa agressiooni lõpp mandril, veetsid Poola sõjaplaneerijad aasta halvimate stsenaariumide analüüsimisega, enne kui nad kavandasid rea reforme sõjaväe laiendamiseks, suurendades kiiresti sõdurite arvu ja täiustades oma relvastust.
Teised Euroopa riigid „ootasid, et keegi teine ??teeks esimese sammu”, ütles Poola endine kaitseministri asetäitja Tomasz Szatkowski, kes juhtis strateegilist kaitseülevaadet, millega alustati sõjalisi reforme. „Lõpuks olime me kaugemal ees, mitte ainult ülejäänud idatiivast, vaid ka enamikust Euroopa NATO riikidest.”
Poolal on nüüd üle 210 000 sõjaväelase, jäädes NATO-s alla vaid USA-le ja Türgile. Esimene üksus, mis loodi pärast 2018. aasta reforme, oli 18. mehhaniseeritud diviis, mida hoitakse kõrgendatud valmisolekus. Veel kaks sarnast üksust on moodustamisel. Samuti on loodud kümnete tuhandete sõduritega territoriaalkaitsejõud.
Väljaõpe on prioriteet. Eelmisel kuul alustasid 30 000 sõdurit, sealhulgas 18. diviisi ning USA ja Hollandi sõdurid kuu aega kestvat sõjamängude sarja nimega „Iron Defender”, mis annab Poola vägedele võimaluse treenida oma vanade ja uute relvade arsenali. Nende hulka kuuluvad USA Abramsi tankid, Lõuna-Korea raketiheitjad ja USA kõrge mobiilsusega suurtükiväe raketisüsteemi ehk Himarsi Poola variant, mida Ukraina on Venemaa vastu kasutanud.
Poola väed on üha paremini varustatud. Suur osa varustusest, mida Poola on viimastel aastatel ostnud, hakkab sisse voolama ja veelgi on tulemas. Riik on ostnud umbes 50 miljardi dollari väärtuses USA relvi, mis teeb temast USA relvade suurima ostja aastatel 2023–2024. Poola plaanib järgmisel aastal suurendada sõjalisi kulutusi 4,8%-ni, ütles Kosiniak-Kamysz hiljuti.
Praegu on riik NATO Venemaaga konflikti planeerimise nurgakivi ning oluline partner alliansi idatiiva väiksematele Balti riikidele – Eestile, Lätile ja Leedule.
Geograafial on oluline roll. Poolal on ühine piir mitte ainult Venemaa eksklaavi Kaliningradiga, vaid ka Valgevenega, kes on lähedane Moskva liitlane ja nüüdseks Venemaa kaitseinfrastruktuuriga seotud. Venemaa peab Valgevene õhuruumi enda omaks ja tema raudteed võimaldavad Venemaa vägesid kiiresti Poola piirile transportida. Venemaa on paigutanud Valgevenesse tuumarelva kandmiseks võimelised taktikalised raketid.
„Kriisi korral sõltub Balti riikide kaitse USA toetusega Poola relvajõudude võimest Kaliningradi ja Valgevenega võidelda,” ütles Szatkowski, kes on ka endine Poola suursaadik NATO juures.
Oluline on see, et Poola on pidanud oma logistilisi võimeid oma laial territooriumil suurendama, et võimaldada NATO vägede tohutut sissevoolu, mis konflikti korral sinna tõenäoliselt lähetatakse. Mõnede tsiviillennujaamade uuendamine on kavandatud, et võimaldada neil sõdureid transportida.
„Sõja korral on Poola väga hõivatud riik, sest sõjavägi mobiliseerub, majandus mobiliseerub, aga me peame valmistuma ka NATO tulekuks Poolasse ja läbi selle,” ütles relvajõudude operatiivjuht kindralleitnant Maciej Klisz.
Poola sõjaväe ülesehitamine on jätnud riigi kanda tohutu arve. Ja kuigi riigi SKP kasv järgmise paari aasta jooksul, mis eeldatavasti on umbes 3%, on suurem kui teistel Euroopa riikidel, võivad täiustatud relvasüsteemide hooldamise eelarvelised nõuded ületada Poola kaitse-eelarve.
See, kui tõsiselt Poola ja tema naabrid Venemaa ohtu näevad, näitab, et Poola ja Saksamaa arutavad nüüd võimalust, et Berliin kataks osa kuludest Teise maailmasõja ajal tekitatud kahjude kompenseerimiseks.
Saksa pool loodab, et see teeb lõpu Poola reparatsioonide nõudmistele, asetades samal ajal kaks riiki sarnasele kaitsepositsioonile.
„Sakslaste jaoks on reparatsioonid mürgine küsimus,” ütles Poola endine suursaadik Saksamaal ja USA-s Janusz Reiter, „erinevalt vastutusest idatiiva kindlustamise eest Poola kaudu”.
The post Poola teatab, et on Venemaa sissetungiks valmis appeared first on eestinen.