Väike Saatse küla oli nädalavahetusel nii Eestis kui ka Soomes suure meediakajastuse objekt.
Saatses elab aastaringselt vaid paarkümmend inimest ja laiemas plaanis teeb selle huvitavaks see, et see asub Venemaale kuuluva nn Saatse saapa kõrval, vahendab Iltalehti.
Kui sõita lühimat teed mööda Saatsest lähimasse suuremasse keskusesse Värskasse, läheb tee läbi Saatse saapa ehk Venemaa territooriumi. Eesti ja Venemaa leppisid juba 1990. aastatel kokku, et eestlased ja ka turistid saavad Venemaad viisavabalt külastada, kui nad teel ei peatu.
See Kagu-Eesti piirkond on viimased 80 aastat olnud rahulik, kuid kõik muutus nädalavahetusel, kui piirkonnas märgati ebatavaliselt suurt hulka relvastatud Vene sõdureid. Sõdurid jäid küll Venemaa poolele piirile, kuid sellest piisas, et esmalt Eesti politseid ja piirivalvet ning seejärel Eesti valitsust närvi ajada.
Eesti otsustas Saatse saapa juures oma piiri sulgeda.
Saatse küla näeb välja nagu vabaõhumuuseum. Küla vaatamisväärsusteks on kivikirik ja vana kalmistu raudristidega, samuti klubimaja, mis pühapäeva õhtul kell 20 on pime ja tühi. Piirkond ei tundu eriti jõukas ja on tõsi, et Kagu-Eesti on Eesti vaeseim piirkond.
Sügisõhtul on Saatses peaaegu kõikjal pime, välja arvatud Sirje Kruusamäe peetavas kodurestoranis nimega Maagõkõnõ.
Maagõkõnõ on setode oma keeles, kuna Saatse asub Kagu-Eestis setode ajaloolisel asualal. See piirkond ulatub Venemaa poolele. Setodel on isegi oma kuningriik Eesti poolel, kuigi ainult turunduslikel eesmärkidel turismi ergutamiseks.
Intervjuud andes ütleb Kruusamäe, et ta just koristas, kuna tal oli varem samal päeval Värska lähedalt suur seltskond kliente käinud.
Värska sai vähemalt mõnele soomlasele tuttavaks sel sügisel, kui Soome Olvi ostis seal mineraalvee tehase. Värskas on ka spaahotell, kus Kruusamäe on samuti töötanud.
Muidugi teavad kõik selles piirkonnas piiril olnud Vene sõduritest, aga enamik inimesi ei lase vahejuhtumil oma elu häirida. Mul pole veel olnud aega kõigiga rääkida, ütleb Kruusamäe eesti keeles.
Helistasin täna hommikul tänasele kliendigrupile, et veenduda, kas nad ikka tulevad. Saatse saapa sulgemine on mõjutanud praktilist korraldust nii, et teekond Värskast Saatsesse on nüüd pikenenud viie või kaheksa kilomeetri võrra, olenevalt marsruudist.
Ümbersõidutee on halvemas seisukorras kui otsem tee läbi Saatse saapa, seega pikendab see oluliselt ka sõiduaega.
Saatse saapa sulgemine mõjutab kohalike elanike igapäevaelu sedavõrd, et koolibussid ei saa enam Värskasse kõige otsemat marsruuti pidi sõita. Saatse enda kool suleti ligi 20 aastat tagasi.
Eesti on teatanud, et hoiab oma piiri Saatse juures suletuna vähemalt teisipäevani. Siiski on tõenäoline, et Eesti soovib nüüd liikluse läbi Saatse saapa täielikult peatada.
Vene sõdureid ega isegi piirivalvureid polnud Saatses enne sõdurite laupäevast piirialale ilmumist kunagi nähtud.
Eesti piirivalvureid näeb Saatses seevastu peaaegu iga päev.
Sirje Kruusamäe leiab, et relvastatud Vene sõdurite ilmumine piirile polnud kokkusattumus, vaid ettekavatsetud provokatsioon. Tema sõnul tahtsid venelased ehk eestlastele näidata, et eestlased on vähemalt osaliselt venelaste meelevallas.
Võib-olla tahtsid nad meelde tuletada, et venelased võivad eestlase igal ajal peatada ja kinni võtta, kui ta nende poolelt piiri ületab. Kes saaks eestlast pärast seda aidata Mitte keegi, sõnab ta.
Kuigi enamik piirkonna eestlasi ei kavatse tulevikus venelasi karta, on Kruusamäe sõnul neid, kes võivad arvata teisiti. Saatse külas elavad ka lastega pered, sõnab ta.
Osa Kagu-Eesti elanikest on venekeelsed ja paljudel neist on Venemaa passid.
Venemaal sündinud Antonina Briljantova elab oma väikeses puumajas Saatses ainult suvel ja kolib talvel pärast seda, kui on Saatses õuetööd lõpetanud, alati tagasi oma Tallinna korterisse. Ta ütleb, et Saatses pole midagi karta ja ta pole isegi oma maja välisust lukustanud.
Mida siin karta on? Ainuke asi, mis mind häirib, on see, et pean esmaspäeval Tartusse arsti juurde jõudma ja see on praegu keeruline, kui kõige otsem tee on suletud, ütleb Briljantova vene keeles.
Eestlastel ja venelastel pole Saatses kunagi omavahel probleeme olnud, sõnab ta.
Tamara Ankipova ja Anatoli Ankipov elavad Saatses väikeses kahekorruselises kortermajas, kus enamik kortereid on aastaid tühjalt seisnud. Ka nemad usuvad, et Saatses pole muretsemiseks põhjust.
See oli tavaline Vene sõjaväepatrull, mis jäi Venemaa poolele. See polnud provokatsioon, ütlesid nad vene keeles.
The post Soome meedia: Saatse elanikul on pahaendeline hinnang sündmuste kohta piiril appeared first on eestinen.