Venemaa tohutute sõjaliste kulutuste tõttu pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse on kolm Balti riiki suures mures ning koostavad varuplaane, et toime tulla võimalusega, et sajad tuhanded inimesed põgenevad Venemaa vägede kogunemise või rünnaku eest.
Eesti, Läti ja Leedu on pikka aega väljendanud NATO riikidele hirmu võimaliku Venemaa agressiooni pärast, viidates Venemaa küberrünnakutele, desinformatsioonikampaaniatele ning viimaste kuude jooksul toimunud Venemaa hävitajate ja droonide sissetungidele, vahendab Reuters.
Venemaa väidab, et tal pole plaanis NATO-t rünnata. Kuid need kolm riiki, mille Moskva Teise maailmasõja ajal annekteeris, on pärast Ukraina vastu suunatud täiemahulist rünnakut, mis järgnes Venemaa korduvatele sellise plaani eitamistele, oma kaitsekulutusi kahekordistanud.
„Ohud võivad olla erinevad,” ütles Renatas Pozela, kes Leedu tuletõrjeteenistuse juhina osaleb hädaolukorra planeerimises, mida on intensiivistatud pärast seda, kui kolm riiki leppisid maikuus kokku kodanikukaitse koostöös. Üksikasjad potentsiaalsete evakueeritavate arvu kohta, kelleks ametnikud valmistuvad, avaldatakse siin esmakordselt.
„On võimalik, et näeme Balti riikide piiridel võimsat armeed, mille ilmselge eesmärk on vallutada kõik kolm riiki kolme päeva kuni nädala jooksul,” ütles Pozela.
Side- või transpordiühenduste sabotaaž, massiline migrantide sissevool, venekeelsete vähemuste seas toimuvad kodanikurahutused või massilist põgenemist esile kutsuvad võltsuudised on teised stsenaariumid, mida arutatakse kohalikus meedias ja kaugemalgi.
„Me räägime sellest iga kuu, iga nädal – tööl, kõikjal,” ütles 31-aastane Arminas Raudys, vabatahtlik, kes mängis sel nädalal Leedus toimunud õppusel evakueeritu rolli.
Rollimängus evakueeriti pealinnast Vilniusest vaid sada inimest, kuid Reutersi intervjueeritud ametnikud ütlesid, et varuplaane – mida on endiselt suures osas saladuses hoitud – tehakse palju suurema arvu inimeste jaoks.
Pozela sõnul on nende seas pool neist, kes elavad Venemaa ja Valgevene piirist 40 km raadiuses – umbes 400 000 inimest.
Läänepoolses Kaunase linnas on plaanis majutada 300 000 inimest koolidesse, ülikoolidesse, katoliku kirikutesse ja spordihalli, kus Robbie Williams ja Roger Waters hiljuti esinesid. Sarnaseid algatusi tehakse ka teistes linnades.
Tuletõrjeteenistuse ametniku sõnul on välja valitud kogunemispunktid, sealhulgas Vilniuses, määratud rongid ja bussid ning ladudesse on kogutud varusid, näiteks tualettpaberit ja matkavoodeid.
Autoga põgenejad suunatakse kõrvalteedele, et vabastada teised teed saabuvale armeele, kusjuures juba on olemas kaart, mis näitab linnu, kus nad saavad varjupaika otsida.
„See on meie ühiskonnale väga julgustav sõnum, et oleme valmis ja planeerime,” ütles Leedu välisminister Kestutis Budrys. „Oleme oma kodutöö ära teinud.”
Ühelgi kolmest Balti riigist pole detailseid plaane kellegi üle piiride laskmiseks.
Kaks sillutatud teed ja mitu metsarada ühendavad neid Poolaga Suwalki lõhe kaudu – see on kitsas metsane osa Poolas Venemaa ja Valgevene vahel – ning saabuvatele sõjaväesõidukitele antakse eelisõigus nende ees, kes üritavad Poola põgeneda.
„Peame arvestama (Suwalki lõhe) riskiga,” ütles Eesti Päästeameti massilise evakueerimise nõunik Ivar Mai, viidates võimalusele, et Venemaa väed võivad proovida Baltimaid nende ainsast piirist NATO liikmega ära lõigata.
Eesti valmistab ette plaane kümnendiku oma 1,4 miljonist inimesest ajutistes varjupaikades majutamiseks ning paljud teised kolivad tõenäoliselt sugulaste juurde, ütles Mai.
Kaks kolmandikku venekeelsest Narva linnast, kus elab 50 000 inimest, on nende seas, kellelt oodatakse kolimist, kusjuures valitsus abistab vähemalt poolt neist. „See on ainult neile, kellel pole muud kohta, kuhu minna,” ütles ta.
Läti hinnangul võib kolmandik riigi 1,9 miljonist elanikust oma kodud maha jätta, ütles Läti riikliku tuletõrje- ja päästeteenistuse asejuht Ivars Nakurts.
„Kõik tuleb ette planeerida,” ütles ta.
The post Balti riigid planeerivad massilisi evakueerimisi – sellised on sõja stsenaariumid appeared first on eestinen.