Euroopa Komisjoni droonimüüri idee näitab pragusid enne esimese Vene sissetungija peatamist.
Kuna Vene droonid on lennanud Poola ja Rumeenia piiridesse ning tuvastamata (kuid kahtlustatavalt Vene) droone jälgitakse Taani, Norra ja Saksamaa kohal, pakkus komisjoni president Ursula von der Leyen välja uue radarite ja püüdurite kilbi, mis aitaks kaitsta bloki idatiiba, vahendab Politico.
Ta nimetas seda eelmisel kuul oma kõnes „droonimüüriks”.
Ent nii selle nimetus kui ka kontseptsioon tekitavad kriitikat.
Balti riikide ja Poola jaoks kõlab see mõistliku vastusena kasvavale hädaolukorrale. Kuid Venemaast kaugemal asuvad riigid torkavad sellesse ideesse auke, muretsedes selle teostatavuse ja maksumuse pärast, selle sobivuse pärast EL-i ja NATO sõjaliste plaanidega ning selle pärast, kas see on Brüsseli võimuhaaramine riigikaitsepoliitika üle.
„Droonid ja droonide vastased meetmed on prioriteet,” ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron neljapäeval ajakirjanikele. „Kuid me peame olema selged: Euroopa jaoks pole ideaalset müüri, me räägime 3000 kilomeetri pikkusest piirist, kas teie arvates on see täiesti teostatav? Vastus on „ei”.”
EL-i kaitsevolinik, Leedu endine peaminister Andrius Kubilius asus ideed kaitsma. Ta ütles, et algne plaan droonide vastu võitlemiseks Poolas ja Balti riikides maksaks umbes miljard eurot ning tuvastusvõimekuse loomine saaks tehtud vähem kui aastaga.
Siiski möönis ta, et selle nimetamine „müüriks” võib anda vale ettekujutuse. See „ei ole uus Maginot’ liin”, ütles ta, viidates Prantsuse kaitsekindlustustele, millest Saksamaa Teises maailmasõjas edukalt mööda läks.
Samuti on mure, et komisjon võib liiga palju lubada.
„Loodan, et keegi ei näe droonimüüri meie kaitseprobleemide lihtsa lahendusena,” ütles Saksamaa roheliste parlamendiliige ja Euroopa Parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni liige Hannah Neumann. „Droonimüür ei kaitse meid küberrünnakute eest ega aita õhukaitse, laskemoona tootmise ega otsustusstruktuuride ja tegutsemisreeglitega seotud sügavamate probleemide lahendamisel.”
Eriarvamused on eriti problemaatilised, kuna Brüssel koos eesliinil olevate riikidega soovib droonimüüri rahastamiseks kasutada EL-i raha; selleks peavad kõik EL-i pealinnad sellega nõustuma.
Lõunapoolsete riikide vastumeelsus – nii Itaalia peaminister Giorgia Meloni kui ka Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis ütlesid sel nädalal Kopenhaagenis toimunud EL-i juhtide kohtumisel, et Euroopa kaitseprojektid peaksid olema kasulikud kogu blokile, mitte ainult selle idatiivale – ajendades haavatavate riikide üleskutseid „solidaarsusele”.
„Oleme viimased kaks aastakümmet näidanud üles solidaarsust, näiteks koroonaviiruse, majanduse ja rände valdkonnas. Nüüd on aeg näidata üles solidaarsust julgeoleku valdkonnas,” ütles Soome peaminister Petteri Orpo.
See lahkarvamus oli Kopenhaagenis täielikult nähtav, nii avalikult kui ka suletud uste taga. Ruumis kritiseeris Saksamaa kantsler Friedrich Merz plaani sõnadega, mida üks aruteluga kursis olev diplomaat kirjeldas kui „väga karmi”.
Vaatamata vaidlustele drooniseina suuruse ja nime üle, on vähe arutelu selle üle, et Euroopa peab parandama oma võimet tõrjuda Venemaa droone. Blokil puudub tuvastustehnoloogia mehitamata õhusõidukite hõlpsaks tuvastamiseks ja kui NATO reaktiivlennukid eelmisel kuul Poola kohal kolm Vene drooni alla tulistasid, kasutasid nad mitme miljoni dollari väärtuses rakette, et lasta alla Vene Gerberaid, mille igaüks maksis umbes 10 000 dollarit.
Kuigi Kopenhaagenis oli vastuväiteid, kiitsid EL-i juhid lõpuks heaks komisjoni kaitseettepanekud, sealhulgas droonimüüri – mis tähendab, et see peaks mingil kujul ellu viidama. Ajastuse, maksumuse ja võimekuse üksikasjad vajavad aga veel täpsustamist.
Ja nimetus tõenäoliselt muutub.
Kolmapäeval rääkis Taani peaminister Mette Frederiksen „Euroopa droonivastaste meetmete võrgustikust”. Kui ajakirjanik temalt küsis, miks ta terminit „droonimüür” ei kasutanud, vastas ta: „Mind see nimi tegelikult ei huvita, peaasi, et see toimib.”
Droonivastaste jõupingutuste tugevdamine on mõistlik ajal, mil Venemaa kompab NATO kaitset. Need meetmed ei ole aga imerohi – eriti kui vastasseis Moskvaga läheneb täielikule sõjale.
„Droonimüür võib toimida regionaalselt – Baltimaades saab ehitada staatilise kaitse.” ütles Bertelsmanni Fondi kaitseanalüütik ja programmijuht Christian Mölling. „Kuid droonid on ainult sõrmed; kui tahad võita, pead ründama pead: juhtimist, logistikat ja tootmisvõimsust.”
Eesliini riikidel pole illusioone, et ainuüksi droonimüürist piisab Venemaa rünnaku ärahoidmiseks. Kuid nad väidavad, et Moskva heidutamiseks tuleb midagi ette võtta.
„Muidugi oleme realistid… me ei oota näiteks droonimüüri meie piiril, mis kõrvaldab kõik ohud 100 protsenti,” ütles Poola peaminister Donald Tusk. „Kui keegi otsib 100-protsendilisi julgeolekugarantiisid, siis ta ei leia midagi. Meie, NATO-na, Euroopana, peame otsima meetodeid, mis maksimeerivad meie julgeolekut.”
The post EL-i droonimüüri idee põrkus vastu karmi reaalsust appeared first on eestinen.