Teadete kohaselt testib Venemaa Läänt droonide ja hävituslennukitega pärast Poolas, Eestis ja Taanis toimunud intsidente. Kuid see pole nii lihtne – EL ja NATO kasutavad intsidente oma eesmärkidel ära, kirjutab analüütik Eric Bonse väljaandes Berliner Zeitung.
Mis on Poolal, Eestil ja Taanil ühist? Esmapilgul mitte kuigi palju. Kuigi kõik kolm riiki kuuluvad EL-i ja NATO-sse, on nad geograafiliselt ja poliitiliselt teineteisest kaugel. Ometi mainitakse neid tänapäeval sageli samas hingetõmbes – näidetena Venemaa Euroopa vastu peetavast „hübriidsõjast”.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen leiab, et on tuvastanud Venemaa provokatsioonide mustri. Olgu selleks siis tundmatud lendavad objektid Taani pealinna Kopenhaageni lennujaamas, Vene hävitajad Läänemere kohal Eesti lähedal või droonid Poolas – ta näeb kõikjal Vladimir Putini pikka kätt.
Ka NATO näeb häirivaid paralleele. Juhtum Eesti rannikul on osa Venemaa tegude seeriast, mis „eskaleerivad, riskivad valearvestustega ja seavad ohtu elusid”, öeldi pärast NATO Nõukogu erakorralist kohtumist. Putini eesmärk oli ilmselt Läänt proovile panna.
Lähemal vaatlusel võib aga jõuda hoopis teistsuguste järeldusteni. Võib-olla on peamine eesmärk intsidente ära kasutada propaganda eesmärgil?
See ebameeldiv kahtlus tekkis juba Poolas pärast seda, kui seal teatati kahest tosinast Vene droonist. Esmalt selgus, et droonid olid relvastamata. Seejärel pidi Varssavi valitsus tunnistama, et elumaja hävitas Poola püüdurrakett, mitte Vene droon.
Olukord Eestis on veelgi kahtlasem. Väidetavalt sisenes Eesti õhuruumi kolm Vene lennukit MIG-31. Valitsuse avaldatud kaardid ei näita aga intsidendi tõsidust. Lennutrajektoor oli sirge ja MIG-id hoidsid pealinnast Tallinnast eemale.
NATO teatel tõrjuti venelased kohe eemale, kui nad Eesti õhuruumi sisenesid. Kuna nad lendasid Läänemere kohal ega kandnud õhk-maa tüüpi rakette, ei kujutanud nad elanikkonnale ohtu. Isegi NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et „otsest ohtu” ei ole.
Lõppkokkuvõttes oli tegemist rutiinse juhtumiga, mida Euroopa kohal taevas korduvalt juhtub. Eesti julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross juhib tähelepanu sellele, et alates 2014. aastast on toimunud üle kolmekümne sarnase juhtumi. Kuigi seekord kestis ülelend ebatavaliselt kaua, polnud paanikaks põhjust.
Miks neid intsidente ikka veel üles paisutatakse? Poolas räägiti Venemaa rünnakust, Eestis eskaleerumisest. Taanis teatati „seni kõige tõsisemast rünnakust kriitilise infrastruktuuri vastu” – ometi kadusid Kopenhaageni lennujaama droonid jäljetult, kahju tekitamata.
Kui Putin oleks kogu selle taga, mille kohta seni pole mingeid tõendeid, oleks tema „test” näidanud ennekõike ühte: kui abitult ja hüsteeriliselt Lääs reageerib. Selle asemel, et fakte rahulikult kontrollida ja konteksti uurida, eeldavad meedia ja poliitikud kohe „halvimat stsenaariumi” – sõjaohtu! See on murettekitav.
Veelgi murettekitavam oleks aga see, kui selgub, et intsidente kunstlikult üles paisutatakse, et pingeid õhutada ja sõjalisi aktsioone ette valmistada. Näiteks on USA president Donald Trump kutsunud üles Venemaa lennukeid alla tulistama, kui need taas NATO õhuruumi sisenevad.
Samal ajal kavandab Euroopa Liidu president von der Leyen Ida-Euroopa rinderiikidele „droonimüüri”. Ka seda plaani õigustavad Poola, Eesti ja Taani intsidendid. Kui see ellu viiakse, ei suudeta sõjaohtu kuidagi ära hoida – olukord muutub hoopis veelgi ohtlikumaks. Ja Euroopa jaguneks uue „taevase” müüriga.
Eric Bonse on politoloog ja ajakirjanik. Ta on töötanud vabakutselise EL-i korrespondendina Brüsselis alates 2004. aastast ja peab uudisteblogi „Lost in EUrope”.
The post Saksa arvamus: droonipaanikat kasutab ära Euroopa propaganda, et õigustada massilist relvastumist appeared first on eestinen.