Tarbijate kindlustunne enda ja Soome majanduse suhtes on endiselt madal, selgub Soome statistikaameti hiljutisest ülevaatest.
Tänavuse, 2025. aasta septembris oli majanduslik kindlustunne kõrgeim Helsingi piirkonnas (kindlustunde indikaator –4,7) ja madalaim Ida- ja Põhja-Soomes (–8,8), vahendab Iltalehti.
Juhtivad töötajad olid selgelt kõige optimistlikumad (2,5). Töötud hindasid majandusarengut septembris kõige negatiivsemalt (–19,9). Septembris tajusid töötavad tarbijad, st palgatöötajad ja ettevõtjad isiklikku töötuse või koondamise ohtu suhteliselt kõrgena.
Naised (–9,7) kirjeldasid septembri majandusarengut endiselt selgelt süngemana kui mehed (–3,6).
Septembris hindas 24% tarbijatest, et nende enda rahaline olukord oli uuringu ajal halvem kui aasta varem. Ligikaudu sama palju ehk 25% pidas oma rahalist olukorda paremaks kui eelmisel aastal. Septembris leidis 60% tarbijatest, et Soome majanduslik olukord on nõrgem kui aasta varem ja vaid 10% pidas seda tugevamaks.
Soome statistikaameti augustis avaldatud statistikas oli tarbijate kindlustunde indikaatori saldonäitaja –6,6, võrreldes augustis olnud –7,6-ga. Pikaajaline keskmine on -2,7.
Andmed põhinevad tarbija kindlustunde uuringul, mille täitis 1.–18. septembrini 1260 Soomes elavat inimest.
Tarbija kindlustunde uuring kirjeldab tarbijate hinnanguid ja ootusi enda ja Soome majanduse kohta, samuti nende kavatsusi teha oste, säästa ja laenata. Andmeid kogutakse veebi- ja telefoniküsitluste kaudu ning need avaldatakse igakuiselt.
Värske statistika kohaselt peeti septembrit laenu võtmiseks väga halvaks ajaks ja ka säästmiseks ebasoodsaks.
30% tarbijatest pidas seda aega laenu võtmiseks soodsaks ja 43% pidas säästmist kasumlikuks. Laenu võtmise kavatsusi oli septembris aga tavapärasest veidi rohkem. 17% tarbijatest plaanis aasta jooksul laenu võtta.
Soomlased säästavad, mitte ei kuluta, selgus ka Soome Panga augusti andmetest. Juuni lõpus olid leibkondade hoiused kõigi aegade kõrgeimad, 114,7 miljardit eurot. See on ligi neli miljardit rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Rahandusministeeriumi andmetel on õhus endiselt märke kiiremast majanduskasvust, selgub eelmisel nädalal avaldatud andmetest.
Inflatsiooni selge aeglustumine ja intressimäärade langus on parandanud leibkondade ostujõudu. Majanduslik ebakindlus on aga seni suunanud leibkondade lisasissetuleku pigem säästmisele kui tarbimisele, teatas rahandusministeerium.
The post Karmid numbrid: Soome inimesed ei usalda jätkuvalt majandust appeared first on eestinen.