NATO allikad teatasid Soome väljaandele Iltalehti, et Rootsi armee mehhaniseeritud brigaad moodustab Soome Lapimaale loodava 4000–5000 sõdurist koosneva NATO brigaadi tuumiku.
Rootsi kaitseväel on Põhja-Rootsis Norrbotteni brigaad, mis koosneb viiest lahingpataljonist ja nende tugiüksustest. Igas pataljonis on umbes tuhat sõdurit.
Norrbotteni brigaad on spetsialiseerunud talvisele sõjapidamisele. Selle peakorter asub Bodenis, 130 kilomeetri kaugusel Soome piirist Tornios.
NATO allikate sõnul on NATO Euroopa ülemjuhataja kindral Alexus Grynkewich (SACEUR) heaks kiitnud Rootsi ja Soome peastaabi koostatud operatiivplaani, mille kohaselt Soome FLF-i vägede põhiosa moodustavad Norrbotteni brigaadi Rootsi sõdurid.
Rootslased on valmisolekus oma kasarmutes, mis asuvad Soome lähedal. Kui pinged Venemaaga eskaleeruvad, liiguvad nad Soome poolele, ütleb NATO allikas.
SACEUR on kiirustanud FLF-väe loomisega ning kahe erineva NATO allika sõnul on väljendanud muret selle üle, kas projekt edeneb piisavalt kiiresti.
NATO brigaadi, mis alustab väljaõppetegevust Lapimaal, nimetatakse Soome FLF-väeks. Ingliskeelne lühend viitab maavägedele, mille NATO kaitseliit on „eelpaigutanud” Venemaa lähedal asuvate NATO riikide kaitse tugevdamiseks.
FLF-brigaadi staap tegutseb Rovaniemis ja Sodankyläs. Selle ülemaks määratakse Rootsi armeeohvitser.
Allikad rõhutavad, et NATO operatiivplaneerimine eeldab nüüd, et põhjas asuvad Rootsi armee üksused kaitsevad NATO idapiiri koos Soome üksustega.
See on rootslaste jaoks suur kultuuriline muutus, kuid seda saab väga ratsionaalselt põhjendada. Ühiskaitse toimub Soomes, see tähendab seal, kus see on kõige mõttekam, rõhutab teine ??NATO allikas.
Põhja-Soomes asuvad Soome armee üksustest Jäägribrigaad (Sodankylä ja Rovaniemi) ja Kainuu brigaad (Kajaani).
FLF-brigaad võtaks vastutuse kaitsta konkreetset rindesektorit Venemaa piiril Lapimaal. Põhjas tegutsevad brigaadid võiksid moodustada NATO „Lapimaa diviisi”. See võitleks NATO Mikkeli staabi juhtimisel.
NATO operatiivplaneerimises on FLF-brigaad võimeline iseseisvateks lahinguoperatsioonideks. Seda toetavad alliansi õhu- ja raketiväed.
Lisaks Rootsile paigutavad Soome FLF-brigaadi oma sõdureid ka Norra ja Taani maaväed. Seega on sellest saamas väga põhjamaine NATO jõud.
Suurbritannia roll Soome FLF-väes piirdub sellega, et britid paigutavad selle struktuuridesse kolm staabiohvitseri. Briti ohvitserid peaksid tegutsema sideohvitseridena Põhja-Rootsis, Rovaniemis ja Mikkelis, kus sügisel alustab tegevust NATO maavägede põhjastaap.
NATO allikate sõnul on Soome FLF-väe loomisel brittide ülesandeks jagada rootslaste ja soomlastega teavet selle kohta, kuidas Suurbritannia juhitav NATO brigaad Eestis tegutseb ja väljaõpet läbib.
Eesti NATO brigaadi põhibaas asub Kesk-Eestis Tapal.
Briti armee ei saada oma sõdureid Soome FLF-vägedesse, sest kui Venemaa peaks ründama oma naaberriike, oleksid Briti inimressursid seotud Eesti kaitsmisega.
Eestisse on loodud armee NATO diviis, mis koosneb Briti brigaadist ja kahest Eesti brigaadist.
„Harjutasime esimest korda täiskoosseisulise brigaadi toomist Suurbritanniast Eestisse. Need kolm brigaadi moodustavad Eesti diviisi, mis tegutseb NATO juhtimisstruktuuris Hollandi-Saksa alluvuses,” ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur juunis Haagis toimunud NATO tippkohtumisel Iltalehtile.
Briti brigaadi koosseisu kuuluvad ka Prantsuse sõdurid.
Mõned brigaadi Briti ja Prantsuse sõdurid paiknevad alaliselt Tapal. Seal paiknevad ka diviisi raskerelvad.
Sarnasel viisil hoiustatakse Rootsi maavägede relvastust Rovaniemis ja Sodankyläs, et Soome FLF-i Rootsi sõdurid oleksid võimalikult kiiresti lahinguvalmis, kui luureinfo viitab Venemaa rünnaku ohule.
Soomet kaitstakse näiteks Rootsi Archeri haubitsatega. Nende ulatus on umbes viiskümmend kilomeetrit.
Volvo ehitatud šassiisõiduk suudab liikuda meetri paksuses lumes ja pärast laskmist saab selle 20–30 sekundiga uuele laskepositsioonile viia.
NATO allikad rõhutavad, et Kuninglike Õhujõudude Eurofighterid ja hävitajad F-35 toetaksid Soome FLF-i reaalses lahingus, kuigi brigaadi mehitamisel Briti sõdurid praegusel etapil ei osale. Õhutoetust pakuksid ka Briti armee Apache ründekopterid, mis harjutasid lahingutegevust maikuus Lapimaal.
NATO tuumikriikidest on Soome NATO brigaadi arendamisse kaasatud ka Prantsusmaa.
Selle staabiga liituvad ka islandlased, kuigi Islandil pole oma armeed.
Ükski ameeriklane ei liitu FLF-i vägedega, kuid Soome ja Ameerika Ühendriikide kaitsekoostööd rakendatakse kahepoolse DCA lepingu kaudu.
NATO FLF-brigaadi eri osade lahingõppused algavad peagi Rovajärvi harjutusväljakul.
Sel aastal on õppusi juba toimunud, ütles kaitseminister Antti Häkkänen augustis Iltalehtile.
Brigaadi erinevad pataljonid treenivad Rovajärvis regulaarselt.
Osalevad riigid harjutavad ka kõigi brigaadi osade ületoomist Soome, et seda saaks reaalses elus kiiresti teha.
The post Siseinfo: Soome kaitset hakkab tugevdama Rootsi brigaad, sarnaselt Briti sõduritega Eestis appeared first on eestinen.