Eelmisel, 2024. aastal tõusid fiiberoptilised droonid Venemaa-Ukraina sõjas mängu muutjaks. Fiiberoptiliste kaablite kaudu andmeid edastades on need droonid immuunsed elektroonilise sõjapidamise süsteemide suhtes, mida mõlemad pooled kasutavad traditsiooniliste droonide juhtimis- ja navigatsioonisignaalide häirimiseks.
Vaatamata fiiberoptiliste droonide suurenenud kasutamisele on nende efektiivsust piiranud ulatus, signaali kadu kaabli kaudu ja pooli raske kaal. Kremliga seotud sõjablogija postitas aga hiljuti sotsiaalmeedias Telegramis, et Vene sõjavägi on selle probleemi lahendanud uute fiiberoptiliste droonide kasutuselevõtuga, vahendab Forbes.
Kuigi avaldatud on vaid piiratud teavet, on fiiberoptiliste nn repiiterdroonide kontseptsioon lihtne. Süsteem koosneb suuremast repiiterdroonist, mis on ühendatud mitme ründedrooniga, mida kõiki juhitakse fiiberoptiliste kaablite kaudu. Operaatorist repiiterdroonini kulgeb peamine kaabel, kus signaali võimendatakse ja seejärel edastatakse sobivale ründedroonile. Vene blogija väidab, et selline paigutus võimaldab ründedroonidel jõuda kuni 50–60 kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkideni, kuna kaablikoormus on repiiteri ja ründedroonide vahel jagatud. Teoreetiliselt võiks selle ulatuse suurendamiseks potentsiaalselt kasutada mitut repiiterit.
Lähenemisel lendavad droonid koos, nii et ründedroonide fiiberoptilised kaablid jäävad enamasti paigale. Määratud asukohta jõudes peatub repiiterdroon, samal ajal kui ründedroonid jätkavad edasiliikumist, kerides oma kaableid edasiliikumise ajal lahti. Seejärel leiavad ja ründavad ründedroonid oma sihtmärke. Sõjablogija ja hilisemad teated Ukraina ja Venemaa meedias viitavad sellele, et repiiterdroon saab seejärel operaatori juurde tagasi pöörduda, tõmmates oma fiiberoptilise kaabli taaskasutamiseks sisse.
Viimase aasta jooksul on fiiberoptilistest droonidest saanud Venemaa drooniarsenali keskne element. Kui need esmakordselt lahinguväljale toodi, kasutati neid peamiselt väärtuslike sihtmärkide, eriti Ukraina vasturünnakute hävitamiseks. Nende süsteemide neutraliseerimisega sai Venemaa oma teisi droone suhteliselt karistamatult kasutada. Kuna need droonid muutusid laiemalt kättesaadavaks, kasutas Venemaa neid üha enam oluliste Ukraina sihtmärkide ründamiseks, eriti segamispiirkondades. Kui fiiberoptilised ründedroonid ühendatakse repiiterdroonidega ulatuse laiendamiseks, võivad need ulatuda sügavamale Ukraina territooriumile, suurendades üldist ohtu Ukraina vägedele.
Sellele võimekusele tuginedes on Vene väed loonud oma rindejoone ette „hävitustsoonid”, kasutades nii fiiberoptilisi kui ka traditsioonilisi droone. Eelkõige on need tsoonid loodud Venemaa liinide ette Donetski ja Harkivi oblastis. Need raskendavad Ukraina katseid korraldada koordineeritud rünnakuid ja raskendavad oluliselt tsoonides olevate üksuste varustamist. Nende hävitustsoonide sügavust piirab see, kui kaugele droonid saavad lennata enne, kui Ukraina segamine nende tõhusust vähendab. Repiiterdroonide kasutamine laiendab seda ulatust ja võib potentsiaalselt sügavust kahekordistada.
Repiiterdroonide kasutuselevõtt suurendab ka Venemaa võimet rünnata Ukraina tagala infrastruktuuri, mis toetab rindeoperatsioone. Ukraina ohvitserid teatavad, et Vene väed ründavad süstemaatiliselt Donetski oblastis logistikakeskusi, depoosid, teid ja evakuatsiooniteid, et nõrgestada piirkonnas Ukraina „kindluslinnu”. Repiiterdroonide operatiivulatuse laienedes võivad need rünnakud ulatuda sügavamale Ukraina lähitagalasse, häirides varustust ja liikumist ning andes Venemaa vägedele operatiivse eelise.
Kogu sõja vältel on Ukraina olnud Venemaa droonitehnoloogia edusammudele vastuseks pidevalt edukas droonidevastaste meetmete väljatöötamisel. Ukraina on juba välja töötanud hulga kaitsetaktikaid fiiberoptiliste ründedroonide vastu. Nende piiratud manööverdusvõime ja madal lennukõrgus võimaldavad spetsiaalsetel droonivastastel meeskondadel neid haavlipüssidega tulistada. Lisaks on Ukraina välja töötanud droonivastase võrgu, mis katab peamisi logistikamarsruute, et takistada droonidel sõidukitele otsa sõitmist.
Tõenäoliselt töötatakse peagi välja keerukamaid meetmeid, eriti repiiterdrooni sihtimiseks, kuna repiiterdrooni hävitamine teeks kõik ühendatud rünnakudroonid halvatuks. Üks haavatavus on fiiberoptiline kaabel ise, mis võib tekitada nähtavat helki, eriti teatud valgustingimustes või külmaga. Tuvastades neid helke visuaalse vaatluse, infrapunakujutiste või laservalgustuse abil, võiks Ukraina potentsiaalselt repiiterdroone leida ja sihtida.
Ukraina on näidanud järjepidevat võimet kohaneda uute Venemaa tehnoloogiatega ja arendab lõpuks välja ka tõhusad vastumeetmed fiiberoptilistele repiiterdroonidele. Tõenäoliselt panevad nad välja ka oma versioonid nendest süsteemidest, mis võimaldab neil rünnata sügavamale Venemaa liinide taha. Praegu annab nende droonide kasutuselevõtt aga Venemaale eelise, laiendades ulatust ja raskendades Ukraina operatsioone.
The post Uued Vene fiiberoptilised droonid lendavad poole kaugemale appeared first on eestinen.