Venemaa on nõustunud varustama ja välja õpetama Hiina õhudessantpataljoni ning jagama oma kogemusi soomukite õhust alla laskmise osas, mis analüütikute sõnul võiks suurendada Pekingi võimekust Taiwani vallutamisel, selgub äsja kätte saadud dokumentidest, mis näitavad kahe riigi süvenevat sõjalist koostööd.
Lepingud võimaldavad Pekingil pääseda ligi väljaõppele ja tehnoloogiale ühes vähestest valdkondadest, kus Venemaa võimekus ületab endiselt Hiina sõjaväe oma: Venemaa kogenumad õhudessantväed, ütlesid sõjaväeanalüütikud väljaandele Washington Post.
Moskva on muutunud üha sõltuvamaks Hiinast kahesuguse kasutusega kaupade osas, et toetada oma sanktsioonidega mõjutatud sõjatööstust ja jätkata sõda Ukrainas, kuid lepingud näitavad, kuidas Peking kasutab samaaegselt oma partneri lahinguvälja kogemusi, et edendada Hiina juhi Xi Jinpingi püüdlust luua kaasaegne sõjavägi, mille võimekus on võrdne või parem Ameerika Ühendriikide omast.
Need kokkulepped on näide sellest, kuidas kaks sõjaväelist jõudu liiguvad sümboolsetest ühisõppustest ja avalikest avaldustest edasi, et arendada välja koostalitlusvõimelisi süsteeme ja jagada lahingukogemust piirkondades, mida Hiina peab kriitilise tähtsusega Taiwani, 23 miljoni elanikuga iseseisva saareriigi üle peetava lahingu võitmiseks. Peking peab seda oma territooriumiks.
Dokumendid, mille üksikasju on sõltumatult kontrollinud Briti mõttekoda Royal United Services Institute (RUSI), näivad demonstreerivat Moskva ja Pekingi süvenevat liitu, kuna Venemaa püüab luua uut globaalset korda, et astuda vastu Läänele ja häirida status quo’d.
Analüütikute sõnul rõhutab Venemaa ja Hiina keerukas koostöö tase ka USA kaitseministeeriumi Pentagoni püüdluste nõrkust suunata ressursse Ukraina ja Euroopa kaitsmiselt ning keskenduda hoopis Hiina vastu võitlemisele Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas.
„See on väga hea näide sellest, kuidas venelastest on saanud hiinlaste toetajad, muutes kahe riigi julgeolekuprobleemide lahutamise peaaegu võimatuks,” ütles RUSI maaväe vanemteadur Jack Watling.
Tulevases sõjas Taiwani pärast võivad Moskva nafta-, gaasi- ja muude loodusvarade tarned – ning selle suur kaitsetööstus – saada „Hiina strateegiliseks tagavaraks”, lisas Watling, kes on RUSI poolt täna reedel 26. septembril avaldatud dokumentide aruande kaasautor.
800-leheküljeline kogum, mille hankis aktivistide rühmitus Black Moon ja mille vaatas üle Washington Post, näitab, et Venemaa nõustus 2024. aasta oktoobris müüma Hiina Rahvavabastusarmee õhujõududele 37 kerget amfiibmasinat BMD-4M, 11 iseliikuvat tankitõrjekahurit Sprut-SDM1 ja 11 õhudessantsoomustransportööri BTR-MDM.
Peamine varustusleping – mille esialgne väärtus enne lõplikku vormistamist oli 584 miljonit dollarit – hõlmas ka mitme juhtimis- ja vaatlusmasina ning spetsiaalsete langevarjusüsteemide üleandmist, mis on mõeldud raskete koormate langetamiseks kõrgelt kõrguselt.
Lisadokumendid näitavad mitmeid läbirääkimiste voorusid, sealhulgas kohtumist Pekingis 2024. aasta aprillis, kus Hiina pool palus Moskval kiirendada teatud sõidukite tarnimise ajakava, lisada täieliku tehnilise dokumentatsiooni ja kohandada relvastust, et see oleks ühilduv Hiina tarkvara, elektroonika, raadio- ja navigatsioonisüsteemidega.
Eraldi dokumentides kirjeldati Hiina langevarjurite väljaõppeprogramme relvade lahingukasutuseks – ja operatsioonide juhtimiseks kasutatavate täiustatud juhtimis- ja kontrollsüsteemide kasutamiseks – Venemaa spetsialistide poolt Venemaal ja hiljem Hiinas.
Täna reedel avaldatud lepingute aruandes märkis RUSI, et toimikutes kirjeldatud väljaõpe ja ülekanded annaksid Hiina õhujõududele „laiendatud õhumanöövrivõime”, mis pakuks „ründevõimalusi Taiwani, Filipiinide ja teiste piirkonna saareriikide vastu”.
Kuigi Hiina on seni keeldunud Venemaa sõjategevuseks ulatuslikult sõjatehnikat pakkumast, on need kaks riiki jätkuvalt tähistanud tihedat julgeolekupartnerlust, mida mõlemad peavad oluliseks USA ja tema liitlaste vastu võitlemiseks.
„Hiina ja Venemaa sõjaline koostöö ulatub kaugemale sellest, mida on avalikult tunnistatud,” ütles Taiwani julgeolekuametnik Venemaa-Hiina lepinguid kommenteerides.
Taiwan on jälginud Venemaa poolt Hiinale tarnitud täiustatud langevarjurite juhtimissüsteemi ja riigi sõjavägi on valmis tõhusalt reageerima, ütles ametnik, kes rääkis anonüümselt sisejulgeoleku hinnangute arutamisel.
Viimase aasta jooksul on Xi ja Venemaa president Vladimir Putin osalenud teineteise sõjaväeparaadidel. Nende kahe sõjaväe esindajad pidasid 2024. aastal 14 ühisõppust, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui kümme aastat varem. Eelmisel nädalal osalesid Hiina sõjaväe esindajad Venemaa ja Valgevene sõjamängudel Zapad-2025, kus Venemaa demonstreeris rasketehnikaga kõrgelt laskumist, mida Hiina soovib lepingute kohaselt korrata.
Kuigi Hiina sõjaväge peetakse laialdaselt Venemaa omast paremaks, jääb see Moskvast maha õhurünnakute kogemuse ja õhumanöövrite võimekuse poolest, mida Venemaa on kasutanud Ukrainas ja Süürias.
Analüütikute sõnul annab leping Pekingile võimaluse võtta Venemaa tehnoloogiat ja rakendada seda oma relvade tootmises. „Venemaa annab Hiinale üle tehnoloogiaid, mis võimaldavad tal laiendada sarnaste relvade ja sõjavarustuse tootmist lokaliseerimise ja moderniseerimise kaudu,” väidavad RUSI aruande autorid.
Analüütikute sõnul on Venemaa õhudessantteenistuse oskusteave ja relvastus Hiina jaoks kõige väärtuslikumad võimaliku Taiwani sissetungi ettevalmistamisel.
Hiina planeerijad peavad väikeseid, hästi varustatud üksusi, mis toimetatakse helikopteri või lennukiga kohale, oma plaanides tuhandete sõdurite Taiwanile konflikti algusaegadel kohale toimetamiseks „absoluutselt hädavajalikuks”, ütles Browni ülikooli Hiina ja Venemaa sõjavägede ekspert Lyle Goldstein.
Isegi oma palju suurema tulejõuga oleks Taiwani täiemahuline ülevõtmine läbiproovimata Hiina sõjaväe jaoks keeruline ja riskantne samm. Edu saavutamiseks peaks Hiina toimetama sadu tuhandeid sõdureid väikesesse arvu sobivatesse maandumiskohtadesse saare rannikul – samal ajal heidutades või nurjates potentsiaalset USA sekkumist.
„Nad on uurinud Normandia dessanti igapidi [ja] mõistnud, et see oleks ilma õhudessantkomponendita läbi kukkunud,” ütles Goldstein, kes kirjutab raamatut Hiina ja Venemaa sõjaliste suhete kohta.
See muudab Venemaa kogemuse Ukrainas Pekingi jaoks veelgi väärtuslikumaks ja praegu „teeb Venemaa enam-vähem kõike, et Hiina oleks rahul ja koostööaldis”, ütles ta.
Xi, kes on Hiina võimsaim juht aastakümnete jooksul, on korduvalt öelnud, et Taiwani allutamine Hiina Kommunistlikule Parteile on oluline samm riigi teel „rahvusliku noorendamise” suunas.
Selle eesmärgi saavutamiseks on ta käskinud sõjaväel kiiremini moderniseeruda ja valmistuda sõdade „pidamiseks ja võitmiseks”, sealhulgas olla USA luureandmete kohaselt valmis Taiwani vallutama 2027. aastaks, kuigi eksperdid ütlevad, et see ei ole rünnaku alustamise tähtaeg.
Taiwani jaoks süvendab Venemaa toetus Hiina juba niigi märkimisväärsele õhurünnakuvõimele muret, et Peking võib vallutada sisemaal asuva infrastruktuuri isegi siis, kui ta ründab sadamaid ja randu rannikul.
„Varem peeti Hiina suutmatust sõdureid suures koguses kohale toimetada ja logistilist tuge säilitada nõrkuseks, kuid kui Venemaa pakub tehnilist tuge, on see Taiwani dessanttõrjeoperatsioonide jaoks suurem väljakutse,” ütles Taiwani mõttekoja Institute for National Defense and Security Research direktor Su Tzu-yun.
Süveneva Hiina agressiooni ja Trumpi administratsiooni ebakindla toetuse tõttu on Taiwan suurendanud sõjalisi kulutusi ja keskendunud väljaõppele võimaliku sissetungi tõrjumiseks. Selle aasta iga-aastastel õppustel harjutati Hiina õhurünnaku allatulistamist saare peamisele Taoyuani rahvusvahelisele lennujaamale – asukohale, mida Hiina sõjanduskommentaatorid on tähistanud kui Taiwani kaitsesüsteemide läbimurde võtmeelementi.
Pentagoni 2023. aastal lekkinud hinnangud näitasid, et Taiwani õhukaitse on eriti haavatav raketirünnakute suhtes, mis võivad konflikti alguses Hiinale õhuülekaalu anda.
Analüütikute sõnul pakuks Hiinale Taiwani potentsiaalse rünnaku kavandamisel erilist huvi tehniline väljaõpe Venemaa juhtimis- ja kontrollsüsteemides, mis integreerivad otsuste tegemise parandamiseks lahinguvälja andmeid mitmest allikast.
„Hiina eeldab, et peab võitlema raskes keskkonnas, kus nende süsteemid on ohustatud segamise ja küberrünnakute tõttu. Venemaa poolt potentsiaalselt tõestatud juhtimis- ja kontrollsüsteemi opereerimiseks koolitamine on väärt miljoneid dollareid, mida nad kulutama hakkavad,” ütles USA Armee Sõjakolledži Strateegiliste Uuringute Instituudi Hiina Maaväe Uuringute Keskuse juhataja Joshua Arostegui.
„Hiina pole oma õhudessantvägesid kunagi lahinguolukorras tegelikult kasutanud,” lisas ta.
Lisaks suurendaks Hiina õhudessantpataljoni varustamine Vene amfiibmasinate, tankitõrjerelvade, soomustransportööride ning juhtimis- ja vaatlusmasinatega selle võimekust tavapärase armee üksuse tasemele, lisas Arostegui. „See annaks neile võimaluse õppida taktikat, tehnikaid ja protseduure õhudessantsete kombineeritud relvastusoperatsioonide jaoks.”
Varasemad dokumendid, millest sõltumatu uurimisväljaanne The Insider augustis teatas, näitasid Vene ja Hiina koostööd Hiina õhudessantvägede automatiseeritud juhtimissüsteemi loomisel, mis on mõeldud operatsioonide koordineerimiseks, missioonide planeerimiseks, sihtmärkide määramiseks ja turvalise andmeedastuse tagamiseks.
The Insideri poolt läbi vaadatud Venemaa tollidokumendid näitasid, et ühisprojekti kallal töötatakse. Kaks 18. juuni 2024. aasta kannet näitavad „sõjalise otstarbega toodete” üleandmist Venemaa kommunikatsiooni- ja juhtimissüsteemide uurimisinstituudist riigile kuuluvale ettevõttele China Electronics Technology Group (CETC).
Moskva on pikka aega olnud Pekingi suurim relvatarnija, kuigi Hiina Vene relvade import on viimastel aastatel vähenenud, kuna Ukraina sõda venitas Venemaa tootmisvõimsust ning Hiina enda disainilahendused ja tootmisvõimsus paranesid. Kuid Hiina ametlikud sõjaväeväljaanded on jätkuvalt regulaarselt kiitnud Venemaa täiustatud õhudessantvõimekust.
Üks suurimaid Venemaa relvade saajaid on olnud Hiina õhuvägi. Alates 2005. aastast on riik ostnud kümneid Il-76-sid – raskeveokite transpordilennukeid, mida saab kasutada soomusmasinate alla laskmiseks õhurünnakus – ning laiendanud kiiresti ka oma kodumaiste Y-20-de laevastikku.
Hiina edusamme oma riistvara arendamisel näidati selle kuu alguses Pekingis toimunud sõjaväeparaadil, kui Hiina Rahvavabastusarmee õhudessantkorpus avalikustas spetsiaalselt transpordilennukitega Y-20 kasutamiseks ehitatud õhust allalastavate sõidukite olulised uuendused.
Hiina Vene varustuse ostmine oli osaliselt viis väljaõppe saamiseks. „Kui soovite, et venelased teid välja õpetaksid, siis venelased ei saa seda teha Hiina varustuse lastiga,” ütles RUSI teadur Watling. „On mõistlikum osta pataljoni jagu Venemaalt.”
The post Siseinfo: Venemaa aitab Hiinal ette valmistada Taiwani ründamist appeared first on eestinen.